Blogi Liikluskindlustus

Pimedal ajal suureneb loomade ja lindudega kokkupõrke oht – kes hüvitab sõidukile tekkinud kahju?

Eestis toimub igal aastal tuhandeid ulukiõnnetusi

Transpordiameti andmetel on Eesti riigiteedel aastas toimunud ligikaudu 4500 metsloomadega seotud liiklusõnnetust, milles on saanud vigastada 20–30 inimest.

Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel registreeriti 2025. aastal 3057 suurulukitega seotud liiklusõnnetust. Kõige sagedamini sattusid sõidukitega kokkupõrkesse metskitsed, kellega registreeriti 2550 juhtumit. Lisaks hukkus liikluses 217 põtra ja 25 hirve.

Viimastel aastatel on suurulukitega toimunud õnnetuste arv vähenenud. Kui 2021. aastal registreeriti 5535 juhtumit, siis 2025. aastal oli neid 3057 ehk ligikaudu 45% vähem. Need näitajad põhinevad suurulukitega seotud juhtumite arvestusel ega hõlma kõiki väiksemate loomade ja lindudega toimunud kokkupõrkeid.

Kõige raskemate tagajärgedega võivad olla kokkupõrked suuremate ulukitega. Näiteks võib põder kokkupõrkel paiskuda vastu sõiduki tuuleklaasi ja salongi, põhjustades tõsiseid vigastusi sõidukis viibijatele.

Pimedus ja halb nähtavus suurendavad õnnetuse riski

Sügis-talvisel perioodil langevad paljude autojuhtide hommikused ja õhtused sõidud hämarasse või pimedasse aega. Metsloomad on sageli aktiivsed just hämarikus ning võivad sõiduteele ilmuda ootamatult.

Õnnetuse riski suurendavad mitmed tegurid:

• Piiratud nähtavus. Pimedas on tee ääres liikuvat looma keerulisem märgata, mistõttu jääb juhil reageerimiseks vähem aega.
• Märg või libe teekate. Pidurdusteekond pikeneb ning ootamatule takistusele reageerimine muutub keerulisemaks.
• Loomade liikumine mitmekesi. Ühele teed ületanud metskitsele võib järgneda mitu looma.

Erilist tähelepanu vajavad metsade ja põldude vahelised teelõigud ning ulukite eest hoiatavate liiklusmärkidega piirkonnad. Samas võivad loomad sattuda sõiduteele ka asulate läheduses.

Kokkupõrkeoht ei piirdu üksnes metsloomadega. Sõiduteele võivad sattuda ka koduloomad ning suuremad linnud, näiteks haned, luiged ja röövlinnud. Linnuga kokkupõrkel võivad kahjustuda sõiduki tuuleklaas, esituled, kapott või muud kereosad.

Kuidas kokkupõrke riski vähendada?

Kõige olulisem on valida nähtavusele ja teeoludele vastav sõidukiirus ning jälgida lisaks sõiduteele ka teeääri. Eriti tähelepanelik tasub olla pimedal ajal metsade ja põldude vahel liikudes.

Looma või lindu märgates tuleb võimaluse korral kiirust vähendada ning olla valmis peatuma. Ootamatuid ja järske rooliliigutusi tuleks vältida, sest vastassuunavööndisse kaldumine või teelt väljasõit võib kaasa tuua kokkupõrkest raskemad tagajärjed.

Kui kokkupõrge on juba toimunud, tuleb esmalt tagada enda ja teiste liiklejate ohutus.

Õnnetuse korral:

1. Peata sõiduk ohutus kohas, lülita sisse ohutuled ning vajadusel paigalda ohukolmnurk.
2. Kui inimesed on vigastatud või tekkinud on vahetu oht liiklusele, helista hädaabinumbril 112.
3. Vigastatud või hukkunud metsloomast teavita riigiinfo telefonil 1247, kust saad juhised edasiseks tegutsemiseks.
4. Ära lähene vigastatud metsloomale ega püüa teda ise teelt eemaldada.
5. Võimaluse korral pildista sõiduki kahjustusi ja õnnetuskohta ning teavita juhtunust oma kindlustusandjat.

Kas liikluskindlustus hüvitab loomaga kokkupõrkel tekkinud kahju?

Tavaline kohustuslik liikluskindlustus ei hüvita üldjuhul oma sõidukile looma või linnuga kokkupõrkel tekkinud kahju. Liikluskindlustuse eesmärk on hüvitada sõidukiga kolmandatele isikutele põhjustatud kahju.

Oma sõiduki kaitsmiseks on vaja kaskokindlustust või liikluskindlustuse juurde sõlmitud vastavat lisakaitset.

Loomaga kokkupõrkel võivad kahjustuda näiteks esikaitseraud, esituled, radiaator, tuuleklaas ja sõiduki elektroonilised süsteemid. Remondikulu sõltub sõidukist ja kahjustuste ulatusest ning võib ulatuda mitme tuhande euroni.

Elama liikluskindlustuse loomaga kokkupõrke lisakaitse hüvitab ka lindudega kokkupõrkel tekkinud kahju

Elama Kindlustuse liikluskindlustusele saab juurde valida lisakaitse „Loomaga kokkupõrge”, mis hüvitab looma või linnuga kokkupõrkel sõidukile tekkinud kahju vastavalt kindlustustingimustele.

Oluline on see, et kaitse ei piirdu üksnes metsloomadega. Kindlustuskaitse hõlmab ka näiteks teele jooksnud koera või kassiga ning linnuga toimunud kokkupõrkeid.

Lisakaitse peamised tingimused:

• Maksimaalne hüvitis: 20 000 eurot
• Omavastutus: 200 eurot
• Kindlustuskaitse: looma või linnuga kokkupõrkel sõidukile tekkinud kahju

Näiteks kui kokkupõrke tagajärjel tekib sõidukile 3000 euro suurune hüvitatav kahju, tasub kindlustusandja pärast 200-eurose omavastutuse mahaarvamist 2800 eurot.

Lisakaitse sobib sõidukiomanikule, kes ei vaja kaskokindlustuse laiemat kaitset, kuid soovib vähendada looma või linnuga kokkupõrkest tulenevat rahalist riski.

Elama kaskokindlustuses on loomaga kokkupõrke kaitse juba olemas

Elama kaskokindlustuse Flex ja Max paketis sisaldub loomaga kokkupõrke kaitse automaatselt ning seda ei ole vaja eraldi juurde valida.

Erinevalt liikluskindlustuse lisakaitsest pakub kaskokindlustus kaitset ka mitmete teiste sõidukiga seotud riskide vastu. Kahju hüvitamise ulatus ja tingimused sõltuvad sõlmitud kindlustuslepingust.

Kindlustuskaitse tasub üle vaadata enne õnnetust

Looma või linnuga kokkupõrge võib põhjustada märkimisväärse remondikulu ka juhul, kui inimesed õnnetuses vigastada ei saa. Seetõttu tasub kontrollida, kas olemasolev kindlustusleping sisaldab vastavat kaitset ning millised on hüvitamise tingimused.

Kui soovid kaitset eelkõige looma või linnuga kokkupõrke vastu, võib sobida Elama liikluskindlustuse lisakaitse. Laiema kindlustuskaitse vajadusel tasub kaaluda Flex või Max kaskokindlustust.

Tutvu Elama liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse võimalustega ning vali oma sõidukile sobiv, sinu vajadustest lähtuv kindlustuskaitse.