Tervishoiu teenuse osutaja vastutuskindlustuse oluline teave ja tingimused

Tervishoiu teenuse osutaja vastutuskindlustuse tingimused
Kehtivad alates 01.11.2026

Käesolevad kindlustustingimused sätestavad kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingus märgitud kaitse ulatuse ja tingimused. Kindlustusvõtjaga võrdsustatakse soodustatud- ja kindlustatud isikuid. Kindlustus-lepingus reguleerimata küsimustes juhindutakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutus-kindlustuse seadusest (edaspidi TOKVS), võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) ja muudest õigusaktidest.

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud esemeks on kindlustatud isiku poolt tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile või õigustatud isikule tekitatud kahju hüvitamise kohustusest tulenev tsiviilvastutus kindlustuslepingus määratud ulatuses.
1.2. Kindlustatud isik on poliisil nimetatud tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtiv tegevusluba. Kindlustuskaitse hõlmab kindlustatud isiku vastutust ka nende isikute tegevuse või tegevusetuse eest, keda ta kasutab tervishoiuteenuse osutamisel ja kelle eest ta vastutab seaduse alusel. Teise iseseisva kindlustuskohustusega tervishoiuteenuse osutaja kaasamine ei välista kindlustatud isiku seadusest tuleneva vastutuse kindlustamist; kindlustusandjate vahelisele tagasinõudele kohaldatakse TOKVS § 22 lõiget 5.
1.3. Õigustatud isikuteks on patsient, ülalpeetav, pärija või muu isik, kellel on õigus nõuda kindlustusandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades TOKVS-is sätestatud erisusi.

2. Kindlustuskaitse

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku poolt poliisil märgitud kindlustusperioodil toimunud tervishoiuteenuse osutaja kohustuste rikkumine, kui:
2.1.1.tervishoiuteenuse osutamisega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm;
2.1.2. kindlustatud isik vastutab tekkinud kahju eest VÕS-i alusel; ning
2.1.3. kahju on tekkinud käesolevate kindlustustingimuste punktis 2 nimetatud asjaolu tagajärjel.
2.2. Kahju kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele, kui see on tekkinud järgmise asjaolu tagajärjel:
2.2.1. diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
2.2.2. diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
2.2.3. kindlustatud isiku poolt patsiendi transportimisel tekkinud vigastus või kahjustus;
2.2.4. diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus kasutatud seadme rike, mille eest kindlustatud isik vastutab VÕS § 770 lõike 2 alusel;
2.2.5. tervishoiuteenuse osutamise käigus kindlustatud isiku poolt patsiendile manustatud vale ravim, ravimiannus või kindlustatud isiku tegevusest või tegevusetusest kõlbmatuks muutunud ravim või ravimi muu väär kasutamine;
2.2.6. kindlustatud isiku dokumenteerimiskohustuse rikkumine;
2.2.7. kindlustatud isiku korraldusliku kohustuse rikkumine sellise tervishoiuteenuse osutamisel, mis on otseselt seotud diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemise või tegemata jätmisega.
2.3. Kindlustuskaitse hõlmab kõiki neid tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks on kindlustatud isikule tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud kehtiv tegevusluba, mis ei ole peatatud. Kindlustuskaitsega hõlmatud tegevusload märgitakse poliisile. Tegevusloa muutmisel, selle peatamise lõppemisel või uue tegevusloa väljastamisel peab kindlustusvõtja sellest viivitamata kindlustusandjat teavitama ning esitama avalduse kindlustuslepingu muutmiseks või uue lepingu sõlmimiseks.
2.4. Kindlustuskaitse ei laiene kindlustatud isiku vastutusele, mis tuleneb muust tegevusest või tegevusetusest kui tervishoiuteenuse osutamisest ning mis ei kuulu TOKVS-i kohaldamisalasse, sealhulgas üldisest lepingulisest või lepinguvälisest tsiviilvastutusest, tööandja vastutusest või tootjavastutusest tulenevale vastutusele.
2.5. Kindlustuskaitse ei laiene vastutusele ega kahjule, mille ainus või iseseisev õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) või selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumine, sealhulgas isikuandmete õigusvastasest töötlemisest, avaldamisest, kadumisest või lekkest tulenevale varalisele või mittevaralisele kahjule.
2.6. Punktides 2.4. ja 2.5. sätestatud välistusi ei kohaldata ulatuses, milles kindlustatud isiku vastutus või kahju hüvitamise kohustus kuulub TOKVS – i kohaselt kindlustuskaitse alla.

3. Välistused

Kindlustusjuhtumiks ei loeta ning kindlustus-lepingu alusel ei kuulu hüvitamisele:
3.1. kahju, kui tervishoiuteenust osutati väljaspool Eesti Vabariiki;
3.2. kahju, mis on tekkinud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra tõttu või seoses terroriakti toimepanemisega;
3.3. juhtumite korral, kui tervishoiuteenuse osutamine on seotud ravimi või meditsiiniseadme kliinilise uuringuga või in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringuga;
3.4. kahju, mis tuleneb liiklusõnnetusest ja mille hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja;
3.5. kindlustatud isiku poolt tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustatud sündmuse tõttu tekkinud kahju;
3.6. kahju, mis tuleneb tervishoiuteenuse osutamisest, mida kindlustatud isik osutas väljaspool omandatud eriala piire või milleks kindlustatud isikul ei olnud tegevusluba.
3.7. Kindlustusandja ei hüvita kindlustusjuhtumi toimumise korral järgmist:
3.7.1. kahju ulatuses, milles see ületab kat ja/või hüvitispiiri, nagu sätestatud punktides ‎1 ja 6.4;
3.7.2. patsiendi edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud varalist kahju;
3.7.3. kahju, mille eeldatav suurus on alla 200 euro;
3.7.4. asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamisega seotud kahju VÕS § 132 tähenduses;
3.7.5. kahju, mille eest vastutab tootja, sealhulgas verekeskus või haiglaapteegi pidaja, VÕS §1061 alusel või kahju õigusvastaselt tekitamise sätete alusel;
3.7.6. kahju, mille eest õigustatud isikul on õigus saada hüvitist riigilt, sealhulgas avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või kohaliku omavalitsuse üksuselt, muu seaduse alusel;
3.7.7. tervishoiuteenuse osutamise lepingust või muust lepingust tulenevad leppetrahvid;
3.7.8. saamata jäänud tulu, välja arvatud surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse põhjustamise tõttu saamata jäänud tulu seaduses sätestatud ulatuses;
3.7.9. tervishoiuteenuse osutamise lepingu mittekohase täitmise parandamisega seotud kulutused või kahju, mille hüvitamist patsient nõuab mittekohase täitmise parandamise asemel;

4. Kindlustusandja vabanemine lepingu täitmise kohustusest

4.1. Kindlustusandja vabaneb kindlustusvõtja suhtes osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest üksnes seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Täitmiskohustusest vabanemine kindlustusvõtja suhtes ei mõjuta kindlustusandja seadusest tulenevat kahju hüvitamise kohustust õigustatud isiku ees. Kindlustusandjal on tagasinõudeõigus tervishoiuteenuse osutaja vastu TOKVS §-s 22 sätestatud alustel ja ulatuses

5. Kindlustusterritoorium

5.1. Kindlustusleping kehtib ja sellest tulenev kindlustuskaitse laieneb ainult Eesti Vabariigis osutatud tervishoiuteenuse suhtes.
5.2. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mis tekitati tervishoiuteenuse osutamisel väljaspool Eesti Vabariiki.

6. Kindlustussumma

6.1. Kindlustussumma ja hüvitispiirid tulenevad TOKVS-ist ning on märgitud poliisile. Aastase kindlustusperioodi kindlustussumma on kindlustusandja poolt kõigi selle kindlustusperioodi jooksul toimunud kindlustusjuhtumite eest makstavate kindlustushüvitiste ülempiir.
6.2. Kindlustussumma väheneb kindlustuslepingu alusel väljamakstud kindlustushüvitiste võrra ning kindlustusandja vastutab hilisema kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju eest üksnes varasema kahju hüvitamisest ülejääva kindlustussumma osa ulatuses.
6.3. Poolte kokkuleppel võidakse ärakasutatud osa kindlustussummast taastada, mille kohta tehakse märge poliisile.
6.4. Lisaks aastasele kindlustussummale märgitakse poliisile TOVKS-ist tulenevad hüvitispiirid õigustatud isiku ja kindlustusjuhtumi kohta ning mittevaralise kahju hüvitamise piirmäärad. Kahju hüvitatakse nimetatud seaduses sätestatud alustel ja ulatuses, arvestades poliisil märgitud kindlustussummat ning hüvitispiire.
6.5. Kui kahjunõuete kogusumma ületab kindlustussummat või konkreetset hüvitispiiri, jagatakse kindlustushüvitis õigustatud isikute vahel proportsionaalselt iga õigustatud isiku kahju suuruse järgi.

7. Omavastutus

7.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustushüvitise osa, mis jääb kindlustusvõtja kanda. Kui omavastutus on kokku lepitud, see märgitakse poliisile.
7.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.
7.3. Kindlustusandja hüvitab kahju õigustatud isikule omavastutust rakendamata ning seejärel esitab tagasinõudeõiguse kindlustusvõtjale omavastutuse summa ulatuses.

8. Kindlustusperiood ja nõuete esitamise periood

8.1. Kindlustuslepingu kindlustusperiood on kuni 1 (üks) kalendriaasta.
8.2. Täpne kindlustusperiood märgitakse poliisil.
8.3. Kui kumbki pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kindlustusperioodi lõppu oma soovist lepingut mitte pikendada, pikeneb leping automaatselt järgmiseks sama pikaks kindlustusperioodiks. Kindlustusagent edastab kindlustusvõtjale uue poliisi ja arve. Kindlustusmakse tasumisega viivitamisele kohaldatakse seaduses ning käesolevate tingimustes sätestatud korda.
8.4. Õigustatud isiku kahju hüvitamise nõue aegub kolme aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel kindlustusjuhtumi toimumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse §-s 26 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatut.

9. Kindlustusmaksed ja nende tasumise kord

9.1. Kindlustusmakse suurus kindlustusperioodi eest ning selle tasumise kord on märgitud poliisil.
9.2. Kindlustuskaitse algab poliisil märgitud kuupäeval ja kellaajal. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise tagajärgedele kohaldatakse käesolevate tingimuste punkte 9.6 ja 9.7.
9.3. Kindlustusandja volitab kindlustusagenti kindlustusmakseid vastu võtma.
9.4. Kindlustusmakse tasumise kuupäev on päev, mil vastav rahasumma laekub kindlustusagendi arvelduskontole.
9.5. Kindlustusmaksete tasumiseks esitab kindlustusagent arved. Kui asjakohane, esitab kindlustusagent e-arved e-arvete operaatori vahendusel.
9.6. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 (neljateist) päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlustusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepingust taganeda. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul makse sissenõutavaks muutumisest. 9.7. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset või selle osamakset tähtaegselt, määrab kindlustusandja või tema volitatud kindlustusagent kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis maksmiseks vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja.
9.8. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud ja kindlustusjuhtum toimub pärast maksmise tähtaega, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest sisesuhtes kindlustus-võtjaga. Täitmiskohustusest vabanemine kindlustusvõtja suhtes ei mõjuta kindlustusandja seadusest tulenevat kahju hüvitamise kohustust õigustatud isiku ees. Kindlustusandja tagasinõudeõigus tervishoiuteenuse osutaja vastu on piiratud TOKVSsätestatud alustega ja tasumata kindlustusmaksega proportsionaalse ulatusega.

10. Kindlustusjuhtumist teavitamise ja kahju hüvitamise kord

10.1. Õigustatud isik peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama kindlustusandjat kindlustusjuhtumist 4 (nelja) nädala jooksul arvates kindlustusjuhtumist teadasaamisest. Kui õigustatud isikul ei ole võimalik teavitamiskohustust täita terviseseisundi tõttu või muul mõjuval põhjusel, pikeneb tähtaeg vastava aja võrra.
10.2. Kui kindlustusjuhtumist on teavitatud kindlustatud isikut, edastab ta selle teabe viivitamata kindlustusandjale. Kindlustatud isik peab teavitama kindlustusandjat tema vastu õigustatud isiku poolt nõude või hagi esitamisest 1 (ühe) nädala jooksul arvates ajast, kui kindlustatud isik sai nõude esitamisest teada.
10.3. Kindlustusandjal on õigus saada kindlustatud isikult ja teistelt isikutelt kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks vajalikke selgitusi ja dokumente, sealhulgas terviseandmeid. Kindlustatud isik ja teised isikud on kohustatud esitama kindlustusandjale asjakohased andmed viivitamata, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval pärast taotluse saamist.
10.4. Kindlustusandja teeb otsuse, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, pärast kõigi vajalike tõendite ja dokumentide saamist, kuid hiljemalt 180. kalendripäeval pärast kindlustusjuhtumi teate saamist. Kui kindlustusandjal ei ole mõjuval põhjusel võimalik nimetatud tähtpäeva järgida, teatab kindlustusandja eelnevalt sellest õigustatud isikule ja selgitab, milles mõjuv põhjus seisneb, samuti annab vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtpäeva.
10.5. Kui tsiviil- või kriminaalmenetluses väljaselgitatavad asjaolud on vajalikud kindlustusjuhtumi tuvastamiseks ning kindlustusandjal ei ole seetõttu mõjuval põhjusel võimalik punktis 10.4 sätestatud tähtajaks otsust teha, teavitab kindlustusandja sellest õigustatud isikut enne tähtaja möödumist, selgitab viivituse põhjust ja teatab vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtpäeva. Kindlustusjuhtumiks tunnistamisest või mittetunnistamisest teavitab kindlustusandja viivitamata õigustatud isikut. Kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise korral põhjendab kindlustusandja otsust ning teavitab õigustatud isikut kaebuste lahendamise korrast ja õigusest pöörduda kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks vastutuskindlustuse lepitus-komisjoni.
10.6. Kindlustusjuhtumiks tunnistamise korral esitab õigustatud isik kindlustusandjale taotluse tekkinud kahjude hüvitamiseks. Kindlustusandja teavitab õigustatud isikut kindlustusjuhtumi lahendamise edasisest käigust ja sellest, milliseid tõendeid ja dokumente õigustatud isik peab kahju hüvitamise suuruse väljaselgitamiseks kindlustusandjale esitama. Kindlustusandja teeb mõistliku aja jooksul kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja vastavalt hüvitab kahju.

11. Kindlustushüvitis

11.1. Kindlustusjuhtumi järgselt hüvitab kindlustusandja õigustatud isikule tema kahjunõude alusel kindlustatud isiku poolt tekitatud kahju kindlustuslepingus ja seaduses sätestatud ulatuses ja korras.
11.2. Kindlustuslepingu alusel hüvitab kindlustusandja õigustatud isikule üksnes kindlustusjuhtumist tingitud järgmist kahju:
11.2.1. ravikulud, sealhulgas kulud ravimitele;
11.2.2. kulud, mis on tekkinud patsiendi vajaduste suurenemisest, sealhulgas kulud abivahenditele ja meditsiiniseadmetele;
11.2.3. osalisest või puuduvast töövõimest või ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju;
11.2.4. matusekulud;
11.2.5. ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju;
11.2.6. muu varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele VÕS §-de 129 ja 130 kohaselt;
11.2.7. mittevaraline kahju, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 134 kohaselt.
11.3. Kahju hüvitatakse üksnes TOKVS-s sätestatud ulatuses ja osas, milles kahju ületab hüvitise, toetuse või pensioni, mida riik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, maksab patsiendile või muule õigustatud isikule muu seaduse alusel seoses tema ravimise, tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise või surma põhjustamisega.
11.4. Kahju hüvitamisel lähtub kindlustusandja sündmuse toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, hüvitispiiridest ja omavastutusest.
11.5. Kui kindlustatud isik on jõudnud kokkuleppele nõude esitajaga või juba hüvitanud nõude või selle osa, siis ei ole see kindlustusandjale siduv, kui nõude tegelik suurus on tõendamata ja/või kindlustatud isiku hüvitamiskohustus on vaieldav.
11.6. Kindlustusandja täidab rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende rakendamise õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kui kohaldatav sanktsioon keelab või piirab kindlustushüvitise väljamaksmist, tehakse väljamakse üksnes õigusaktides sätestatud korras, sealhulgas nõutava loa olemasolul.

12. Kindlustusvõtja õigused ja kohustused

Kindlustusvõtjal on õigus:
12.1. saada kindlustusagendilt ja kindlustusandjalt informatsiooni kindlustuslepingu kohta;
12.2. esitada pretensioone seoses kindlustuslepingu täitmisega.
12.3. Kindlustusvõtja on kohustatud:
12.3.1. esitama kindlustusandjale täieliku ja õige teabe kindlustusriskide hindamiseks;
12.3.2. võimaldama kindlustusandja või kindlustusagendi esindajal tutvuda kindlustuskoha, riskide ja vajaliku dokumentatsiooniga;
12.3.3. järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad õigusaktidest, juhenditest, heast tavast ja kindlustuslepingust, ning tagama nende järgimise kindlustatud isikute poolt. Kindlustatud isikud on kohustatud osutama tervishoiuteenust vastavalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega, sh teavitama patsiente ja hankima teenuse osutamiseks patsiendi nõusoleku, dokumenteerima ravi ja patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju, hoidma seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses tervishoiuteenuse osutamisel saadud teavet saladuses;
12.3.4. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikutele, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustatud isiku vastutuse ja isikutele, kes oma tööülesannete tõttu peavad tagama kindlustatud isiku kindlustuslepingu järgsete kohustuste täitmise;
12.3.5. maksma kindlustusmakseid lepingus kokkulepitud mahus ja tähtajaks;
12.3.6. mitte suurendama kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõusolekuta;
12.3.7. viivitamatult teatama kindlustusandjale kindlustusriski suurenemisest (muuhulgas kui muutuvad kindlustuslepingus või lepingu sõlmimise avalduses olevad andmed);
12.3.8. viivitamatult teatama kindlustusandjale muudatustest kindlustatud isikule väljastatud tegevuslubades ning mitmekordse kindlustuse tekkimisest;
12.3.9. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja kahju vähendamiseks.

Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud:
12.4.teatama kindlustusandjat kõigist olulistest asjaoludest, mis mõjutavad kindlustusandja hüvitamiskohustust;
12.5. võtma tarvitusele kõik võimalikud abinõud kahjude vältimiseks või vähendamiseks, mille hüvitamise kohustus vastavalt poliisile võib lasuda kindlustusandjal;
12.6. teatama kindlustusandjale ning, kui asjakohane, pädevatele uurimisasutustele (muuhulgas politsei ja Terviseamet) kindlustusjuhtumist viivitamata, kuid hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul teadasaamisest, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
12.7. esitama kindlustusandjale kogu tema valduses olev teabe, mis on vajalik lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks ja/või tagasinõuete esitamiseks, sh kõik dokumendid ja kirjavahetus kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse kohta;
12.8. volitama kindlustusandjat hankima kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajalikku teavet ja dokumente;
12.9. tõendama kindlustusjuhtumi toimumist;
12.10.esimesel võimalusel teavitama kindlustusandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või kahjunõudest loobumisest;
12.11. täitma kindlustusandjalt saadud juhiseid.

13. Tagasinõudeõigus

13.1. Kindlustusandjal on kindlustusvõtja vastu tagasinõudeõigus omavastutuse summa ulatuses.
13.2. Kindlustusandjal on kindlustusvõtja vastu tagasinõudeõigus, kui kindlustatud isiku poolt on kindlustusjuhtum põhjustatud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
13.3. Kui kindlustusvõtja ei täida kindlustusmakse tasumise kohustust, on kindlustusandjal VÕS § 521 lõike 2 alusel õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu proportsionaalses ulatuses tasumata kindlustusmaksega.
13.4. Kui kindlustusvõtja jättis kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusandjale mõnest talle teada olevast asjaolust teatamata või ei teatanud kindlustusperioodil kindlustusriski võimalikust suurenemisest ning nimetatud asjaolu mõjutab kindlustusmakse suurust, on kindlustusandjal pärast kahju hüvitamist õigus esitada kindlustusvõtjale tagasinõue selles ulatuses, mille võrra oleks tulnud tervishoiuteenuse osutajal rohkem kindlustusmakseid tasuda, kui kindlustusandja oleks sellest asjaolust teadnud.
13.5. Kui kindlustusjuhtumi põhjustas tervishoiuteenuse osutaja, kellel on TOKVS-st tulenev kindlustuskohustus, kuid kelle tekitatud kahju eest vastutas patsiendiga tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlminud kindlustatud isik, on kindlustusandjal pärast selle kahju hüvitamist kindlustatud isiku eest õigus esitada tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud tervishoiuteenuse osutaja kindlustusandja vastu.

14. Kindlustusandja õigused ja kohustused

Kindlustusandjal on õigus:
14.1. saada kindlustusvõtjalt vajalikku informatsiooni ja dokumente kindlustusvõtja tegevusega kaasnevate riskide hindamiseks;
14.2. kontrollida ohutusnõuete rakendamist ja muid kindlustatud riskidega seotud asjaolusid lepingu kehtivuse ajal ning teha kindlustusvõtjale ettepanekuid lisa meetmete võtmiseks, et kindlustusriske vähendada;
14.3. nõuda kindlustusmakse vahet kindlustusriski suurenemisel või, kui kindlustusvõtja keeldub kindlustusmakse suurenemisest, siis öelda kindlustusleping üles VÕS-s sätestatud korras;
14.4. saada teavet kindlustatud isiku kohta riigiasutustelt;
14.5. edastada teavet kindlustuslepingu ja selle täitmise kohta asjakohastele riigiasutustele vastavuses TOKVS-i nõuetega;
14.6. kasutada kõiki kohalduvate õigusaktidega lubatud õiguskaitsevahendeid kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu rikkumisel.
Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal õigus:
14.7. saada kindlustusvõtjalt vajalikku informatsiooni ja dokumente toimunud kindlustusjuhtumite kohta;
14.8. määrata kindlustusvõtja nimel eksperte, advokaate ja teisi isikuid kindlustusjuhtumi asjaolude uurimiseks ja kahju kindlakstegemiseks ja vähendamiseks;
14.9. esineda kindlustusvõtja nimel kohtutes, lepitusorganites ja arbitraažides või pretensiooni esitaja ees;
14.10. anda korraldusi kahju suuruse vähendamiseks, teostada koos kindlustusvõtjaga juhtumi asjaolude uurimist.
Kindlustusandja on kohustatud:
14.11. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist lepinguga seotud dokumente ja hoidma saladuses talle lepinguga seoses teatavaks saanud andmeid;
14.12. alustama pärast kindlustusvõtja kahjuteate saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist;
14.13. registreerima kahjuteate ning tutvustama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi ja kahju lahendamise põhimõtteid;
14.14. informeerima kindlustusvõtjat esimesel võimalusel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikest dokumentidest;
14.15. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse punktides 10.3. -10.6. sätestatud korras.
14.16. Kindlustusandja on volitanud kindlustusagenti teostama käesolevas punktis 13 nimetatud kindlustusandja õigusi ja kohustusi tema nimel.

15. Kaebuste menetlemine ja erimeelsuste lahendamine

15.1. Kui kindlustusvõtja ei ole rahul kindlustusandja või kindlustusagendi tegevusega, võib ta pöörduda kaebusega kindlustusandja poole saates oma rahulolematuse väljendus e-posti aadressil info@elama.ee või tavapostiga aadressil Liivalaia 45, Tallinn, vastus kaebusele saadetakse 30 (kolmekümne) päeva jooksul.
15.2. Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada läbirääkimiste teel ning kokkuleppe mittesaavutamisel on osapooltel õigus pöörduda kohtusse, kus vaidlus lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
15.3. Õigustatud isikul on õigus esitada kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks avaldus Terviseameti juures tegutsevale vastutuskindlustuse lepituskomisjonile. Lepituskomisjoni poole pöördumise eelduseks on kindlustusjuhtumist teavitamine ja kindlustusandja poolt otsuse tegemine vastavalt seadusele. Kui lepitusmenetluses kokkuleppele ei jõuta või menetlus katkestatakse, on poolel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
15.4. Kindlustusandja tegevuse kohta on õigus esitada kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateave Finantsinspektsioonile kaebuse esitamise kohta on leitav kodulehelt fi.ee.

16. Teadete vorm

16.1. Kõik kindlustuslepingu osaliste vahel lepingu täitmiseks vajalikud teated esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
16.2. Kõigi kindlustuslepingu osaliste kontaktandmed on märgitud poliisil.
16.3. Kindlustusandjal ja/või kindlustusagendil on õigus salvestada kindlustuslepingu täitmisega seotud telefonikõned.

17. Andmete töötlemine ja kaitse

17.1. Kindlustusandja töötleb isikuandmeid õigusaktidega ettenähtud korras.
17.2. Kindlustusandja andmetöötluspõhimõtted asuvad www.elama.ee veebilehel.
17.3. Kindlustusandjal on õigus töödelda kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku andmeid riski hindamiseks, kindlustuslepingu tingimustel ja korras.
17.4. Kindlustusandjal on õigus edastada kliendiandmeid kolmandatele isikutele, keda ta enda kohustuste täitmisel kasutab (volitatud töötlejad).
17.5. Kindlustusvõtjal on õigus saada kindlustusandjalt  igal ajal infot isikuandmete ja nende kasutamise eesmärgi kohta ning nõuda ebaõigete andmete parandamist, samuti nõuda kindlustusandjalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.6. Kindlustusandja säilitab isikuandmeid senikaua, kui on vaja kliendiandmete töötlemise eesmärkide või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, sh arvestades lepingust tulenevat nõude aegumise tähtaega.

18. Vastuolud

18.1. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolusid, lähtutakse nende tõlgendamisel järgmistest dokumentidest tähtsuse järjekorras, kusjuures eelnev dokument on järgmise ees ülimuslik: poliis – käesolevad tingimused.
18.2. Kui kindlustuslepingu tingimused on vastuolus TOVKS-s, VÕS-s või teistes kohalduvates õigusaktides sätestatud imperatiivsete nõuetega, siis ülimuslikud on vastavate õigusaktide nõuded.

19. Nõuete aegumine

19.1. Õigustatud isiku kahju hüvitamise nõude aegumisele kohaldatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses sätestatut. Kindlustuslepingust tulenevate kindlustusvõtja ja kindlustusandja vaheliste nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat; aegumistähtaeg hakkab kulgema selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. Nimetatud lepinguliste nõuete aegumisele kohaldatakse võlaõigusseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatut.

20. Lepingu lõppemine, lepingu ülesütlemine, lepingust taganemine

Kindlustusleping lõpeb:
20.1. kindlustusperioodi lõppemisel, eeldusel, et seda ei ole automaatselt pikendatud punktis 8.3 sätestatud korras;
20.2. kindlustuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ülesütlemise või taganemise tõttu VÕS-s sätestatud alustel ja korras;
20.3. kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkuleppel;
20.4. kindlustatud isiku tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kehtetuks muutumise ja peatamise korral. Kui kindlustusleping hõlmab mitut tegevusluba või tegevusluba lõpeb osaliselt, jääb kindlustusleping muus osas kehtima;
20.5. muudel õigusaktides ettenähtud alustel.
20.6. Kindlustusvõtjal ei ole lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga kindlustuslepingut. Kui on sõlmitud mitu kattuva kindlustusperioodiga lepingut, on hiljem sõlmitud kindlustusleping tühine ulatuses, milles see kattub varem sõlmitud kindlustuslepinguga.
20.7. Poolte õigused ja kohustused, mis on tekkinud enne kindlustuslepingu lõppemist (sh kindlustusmakse tasumise kohustus proportsionaalselt kehtivale kindlustusperioodile) jäävad kehtima. Kui kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.