Otsi
Kodukindlustuse tingimused
Kehtivad alates 01.11.2024
Käesolevad kindlustustingimused sätestavad kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kodukindlustuse lepingus märgitud kaitse ulatuse ja tingimused.
Kindlustusvõtjaga võrdsustatakse kindlustusvõtja pereliikmed, samuti kindlustatud eseme seaduslikud valdajad või isikud, kes kasutavad kindlustatud eset omaniku või seadusliku valdaja teadmisel (sh üürnikud). Kindlustusvõtja lepingulised kohustused, mis on seotud kindlustatud eseme valdamise ja kasutamisega, kehtivad ka temaga võrdsustatud isikutele.
Kindlustuslepingus reguleerimata küsimustes juhindutakse võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest.
1. Kindlustatud ese
1.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud vara. Kindlustatud esemeks võib olla hoone, kaksikelamu- või ridaelamuboks, korteri siseviimistlus, korteriomand ja/või kodune vara.
1.2. Vastavalt poliisil märgitule võib kindlustuskaitse hõlmata ka:
1.2.1. kindlustusvõtja eluasemekulusid;
1.2.2. kindlustusvõtja ja tema pereliikme pangakaardi andmeid;
1.2.3. saamata jäänud üüritulu;
1.2.4. üürniku põhjustatud kahju;
1.2.5. üürniku võlgnevust (üürigarantii);
1.2.6. üürniku majutuskulusid;
1.2.7. kindlustatud eluruumi valdamisest tekkinud nõudeid;
1.2.8. kindlustusvõtja ning tema pereliikme vastutusega seotud nõudeid;
1.2.9. üürniku vastutusest tulenevad nõudeid.
1.3. Kui kindlustatud on ka kindlustusvõtja pereliikme vara või vastutustusega seotud riskid, loetakse kindlustusvõtja pereliikmeks kindlustusvõtjaga kindlustatud eluruumis alaliselt koos elavat abikaasat või elukaaslast ning nendega koos elavaid lapsi, vanemaid ja ülalpeetavaid.
1.4. Hoone on maaga püsivalt ühendatud, seinte, katuse ja siseruumidega ehitis ning kõik selle olulised osad, sh sise- ja välisviimistlus, statsionaarselt paigaldatud tehnosüsteemid (sh ventilatsiooni- ja küttesüsteemid), sanitaartehnika, sisseehitatud mööbel ja integreeritud seadmed ning hoonest väljaspool asuvad kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide osad kuni kinnistu piirini.
1.5. Kaksikelamu- või ridaelamuboks on ehituslikult piiritletud ja eraldi kasutamist võimaldav eluruum, selle siseviimistlus, sanitaartehnika, sisseehitatud mööbel ja integreeritud seadmed, tehnosüsteemid ning ehitise olulised osad boksi piires kuni naaberboksi siseviimistluseni. Kaasomandis olevad ehitise osad on kindlustatud esemeks ulatuses, mis vastab kindlustusvõtjale kuuluva kaasomandi suurusele.
1.6. Koos hoonega, kaksikelamu- või ridaelamuboksiga on kindlustatud kuni 15 000 euro väärtuses elamuga samal kinnistul asuvad:
1.6.1. Kuni 20m² suuruse suletud netopinnaga küttekoldeta väikehooned. Elamust eraldiseisvad küttekoldega hooned (näiteks saun) ja suletud netopinnaga üle 20m² hooned tuleb kindlustuslepingus eraldi märkida.
1.6.2. Rajatised (piirdeaiad, väravad, tõkkepuud, õuevalgustid, katusealused, lipumastid, hoonest eraldi asetsevad päikesepaneelid jms).
1.6.3. Haljastus ja elamu kütmiseks varutud kütteaine, kui need hävinesid tulekahju tagajärjel.
1.7. Hoone, kaksikelamu- või ridaelamuboksiga ei ole kindlustatud:
1.7.1. hoonega ühendamata esemed (ehitusmaterjalid, lahti monteeritud ehitise osad jms);
1.7.2. kile- ja plastikkattega kasvuhooned;
1.7.3. haagissuvilad, ehitushaagised ja paadid;
1.7.4. kaev, kaevus olevad seadmed, kaevuvesi, sillad, paadisillad, muulid, tiigid ja teed (sh kõnni- ja sõiduteed).
1.8. Korteri siseviimistlus on ehituslikult piiritletud eluruum koos selle oluliste osadega, sh põranda-, seina ja lagede kattematerjalid, mittekandvad vaheseinad, sisseehitatud mööbel (sh köögimööbel, lükanduksed), sisseehitatud ahjud, tehnosüsteemi osad, sanitaartehnika, korteri uksed, aknad, rõdud ja korteri juurde kuuluv lukustatud panipaik, mis asub korterelamus.
1.9. Korteriomand on korteri siseviimistlus ja kaasomandis oleva omandi suurusele vastav mõtteline osa hoonest (näiteks hoone katus, kandvad seinad, trepikojad, liftid jms). Koos korteriomandiga on kindlustatud ka korteri juurde kuuluv lukustatud panipaik, mis asub korterelamus.
1.10. Kodune vara on kindlustuslepingus märgitud ulatuses ja kindlustatud eluruumis või elamuga samal kinnistul asuv vallasvara (näiteks mööbel, köögitehnika, koduelektroonika, jms) alljärgnevatel tingimustel:
1.10.1. esemed, mis asuvad kindlustatud eluruumi rõdul, terrassil või aias on kodust lahkudes või pimeduse saabudes hoiustatud lukustatud hoones (nt jalgratas hoiustatakse panipaigas), välja arvatud püsivalt välitingimustes hoiustatav vara: aiamööbel, batuut, ahi, grill, soojuskiirgur ja robotmuruniiduk;
1.10.2. kindlustatud eluhoonega samal kinnistul asuvates lukustatud hoonetes või korteriga samas hoones asuvas ja kindlustusvõtja ainukasutuses olevas lukustatud panipaigas hoiustatav vara on kindlustatud 10% ulatuses koduse vara kindlustussummast;
1.10.3. koduse vara hulka arvatakse ka kindlustatud eluruumis asuvad kodukontoris kasutatavad tööandjale kuuluvad töövahendid, välja arvatud punktis 1.11.9. toodud esemed;
1.10.4. koduse vara hulka arvatakse ka kindlustusvõtjaga ja tema pereliikmega väljaspool kindlustatud eluruumi kogu maailmas kaasas olevad esemed kuni 2000 euro väärtuses.
1.11. Koduse varana ei ole kindlustatud:
1.11.1. dokumendid, käsikirjad, väärtpaberid, loteriipiletid, arhiivid;
1.11.2. andmebaasid, arvutite tarkvara ja litsentsid;
1.11.3. üle kahe aasta vanused mobiiltelefonid, tahvelarvutid jm nutiseadmed ning üle nelja aasta vanused laua- ja sülearvutid;
1.11.4. relvad, lõhkeaine, laskemoon;
1.11.5. sularaha;
1.11.6. loomad, linnud, kalad;
1.11.7. taimed;
1.11.8. ravimid;
1.11.9. kaup, toore, tööstuslikud seadmed jm majandustegevuses kasutatav vara;
1.11.10. põllumajandussaadused, alkohoolsed joogid;
1.11.11. registreerimisele kuuluvad mootorsõidukid, põllumajandusmasinad, haagised;
1.11.12. õhu- ja veesõidukid, v.a droonid;
1.11.13. vara, mille omamine on ebaseaduslik.
2. Kindlustuskaitse
2.1. Kindlustusjuhtum on äkiline ja ettenägematu sündmus, mille tagajärjel kindlustatud ese saab kahjustada, hävineb või läheb kaotsi poliisil kokkulepitud juhtumite tagajärjel ning mille puhul pole kahju hüvitamine punkti 3 alusel välistatud. Erinevatel aegadel ja/või sündmustest tekkinud kahjustusi loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks.
2.2. Koguriskikindlustus on igasugune äkiline ja ettenägematu kindlustatud eseme kahjustumine, hävimine või kaotsiminek.
2.3. Õnnetusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine välise mehaanilise jõu tagajärjel.
2.4. Tulekahju on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine põlemise, pikselöögi, suitsu, tahma, plahvatuse ja nende kustutus- ja/või päästetööde tagajärjel.
2.5. Veeavarii on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine veevarustuse-, kanalisatsiooni-, kütte-, jahutus-, kustutussüsteemi (sh sprinkler), sadevee äravoolutorustikust, kodumasinatest, akvaariumist väljavoolanud vee, reovee või auru tagajärjel.
2.5.1. Hoonesisese torustiku külmumise tagajärjel tekkinud veeavarii on kindlustatud üksnes juhul, kui külmumine tekkis elektrivarustuse katkemise või kütteseadme purunemise tõttu.
2.5.2. Kahju põhjustanud tehnosüsteemi remondi või taassoetamise kulud hüvitatakse kuni 1000 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta.
2.5.3. Veeavariiks ei loeta loodusnähtuste tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse tungivast veest või reoveest tingitud kahju.
2.6. Loodusõnnetus on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine vähemalt 18m/s kiirusega tuule, tormi, rahe, rüsijää, sademete (sh lumesulamisvee) tagajärjel. Üleujutusest põhjustatud kahju hüvitatakse punkti 2.7. kindlustuskaitse korral.
2.7. Üleujutus on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine loodusliku nähtuse tagajärjel, millest tingituna harilikult veega katmata maa-ala kattub ajutiselt veega.
2.8. Vargus on kindlustatud eseme ja selle väliste osade kaotsiminek või kahjustumine murdvarguse (hoonesse sissemurdmise teel), röövimise või selle katse tagajärjel.
2.8.1. Murdvarguse tunnuste (tõkkeid või takistusi pole jõumeetoditega eemaldatud) puudumisel hüvitatakse üksnes kahju, mis tekkis punktis 1.10.1. nimetatud püsivalt välitingimustes hoiustatavate esemete vargusest.
2.8.2. Varguseks ei loeta hoone lukustuse avamist originaalvõtmega, välja arvatud juhul kui võti sattus kolmandate isikute valdusesse murdvarguse või röövimise teel.
2.9. Vandalism on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine kolmanda isiku poolt.
2.10. Koduabi on kindlustatud eluruumis toimunud äkilise ja ettenägematu õnnetuse korral osutatav esmane abi:
2.10.1. ummistuse kõrvaldamine võimaliku veeavarii riski realiseerumise vältimiseks;
2.10.2. püsivalt torustiku külge ühendatud kodumasina või hoonesisese torustiku purunemise tagajärjel tekkinud lekke peatamine;
2.10.3. esmane abi torustiku ootamatu külmumise korral;
2.10.4. üleujutuse, veeavarii või mõne muu eseme purunemise järgselt esmane koristus ja kuivatusteenus kindlustatud eluruumi või selle abihoone siseruumides;
2.10.5. elektrisüsteemi rikke korral võimaliku süttimisohu kõrvaldamine;
2.10.6. purunenud akna, katuse või muu hoone osa lahtiste avade katmine ajutiste vahenditega;
2.10.7. luku avamine, parandamine ja vahetus. Ukselukk asendatakse uuega, kui lukk sai kahjustada vandalismi ja/või varguse tagajärjel;
2.10.8. eluruumi elamiskõlbmatuks muutumise korral kindlustusvõtja ja tema pereliikmete transport ajutisele elamispinnale;
2.10.9. eluruumi valvamine kahju laienemise/edenemise piiramiseni, kuid mitte rohkem, kui 24 tundi.
2.10.10. Koduabi teenust osutatakse, kui see on tellitud poliisil märgitud koduabi telefoninumbrilt.
2.11. Eluasemekulud on kindlustusjuhtumi tõttu alalise elukohana kindlustatud eluruumi elamiskõlbmatuks muutumisel tekkivad ajutise eluruumi rentimise, kolimise ja koduse vara hoiustamise kulud, ning kulud kommunaalteenuste eest osas, mis ületavad tavapärast tarbimist. Nimetatud kulud hüvitatakse kindlustusjuhtumi toimumise hetkest alates kuni eluruumi elamiskõlblikkuse taastamiseni, maksimaalselt kuni 12 kuu eest, kuid mitte rohkem kui poliisile märgitud kindlustussumma ulatuses.
2.11.1. Eluruum on elamiskõlbmatu, kui see on hävinud või kahjustunud sellisel määral, et selle tavapärane kasutamine on võimatu või oluliselt raskendatud.
2.12. Kaardipettused on kindlustusvõtjalt või tema pereliikmelt varastatud või kaotsi läinud (sh loata kopeeritud või salvestatud) pangakaardi andmetega tehtud volitamata tehingud. Volitamata tehingu(te)st tekkinud kahju hüvitatakse poliisile märgitud kindlustussummani.
2.12.1. Pangakaardi andmete vargusest või kadumisest tuleb teavitada kaardi väljastanud finantsasutust ja volitamata tehingute kohta politseid esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast juhtumist teada saamist.
2.12.2. Kaardipettuseks ei loeta tehinguid, mille tegemiseks andis kaardi valdaja pangaandmed ja/või pin-koodid kolmandatele isikutele või kinnitas tehingu mis tahes autentimismeetodil.
2.12.3. Kaardipettusega seotud identiteedivarguse tõttu tekkinud kulud, näiteks õigusabikulud või krediidi jälgimise teenuste kulu ei kuulu hüvitamisele.
2.13. Vastutuskindlustus katab kindlustusvõtja või tema pereliikme poolt kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju järgmistel tingimustel:
2.13.1. kahju põhjustanud sündmus toimub kindlustusperioodil ja kirjalik kahju hüvitamise nõue esitatakse hiljemalt 12 kuu möödumisel kindlustusperioodi lõpust;
2.13.2. kõik ühest ja samast põhjusest või sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks. Kindlustusjuhtumi tekkimise ajaks loetakse esimese sündmuse toimumise aeg;
2.13.3. hüvitatakse kindlstusandjaga eelnevalt kooskõlastatud nõude tõrjumiseks vajalikud õigusabi-, ekspertiisi– ja kohtupidamise kulud;
2.13.4. vastutuskindlustuse kindlustussumma on märgitud poliisile.
2.13.5. Kindlustuslepingu sõlmimisel on võimalik valida kindlustatud eseme valdamisest tulenev vastutuskindlustus, eraisiku tsiviilvastutuskindlustus ja/või üürniku vastutuskindlustus.
2.13.6. Kinnisvara omaniku või valdaja vastutuskindlustuse korral hüvitatakse nõuded, mis tulenevad kindlustatud esemeks oleva hoone või korteri omamisest või valdamisest.
2.13.7. Eraisiku vastutuskindlustuse korral hüvitatakse eraisikust kindlustusvõtja või tema pereliikme poolt lepinguväliselt kolmandatele isikutele Eesti Vabariigis (nt lemmikloomaomaniku vastutus, jalgratturi vastutus jne) tekitatud kahju. Eraisiku vastutuskindlustuse puhul ei kuulu hüvitamisele mistahes nõuded, mis tulenevad hoone või korteri omamisest või valdamisest.
2.13.8. Üürniku vastutuskindlustuse kaitse kehtib üürnikust kindlustusvõtja ja temaga koos elava pereliikme poolt kindlustuslepingus märgitud aadressil asuva üüritud eluruumi siseviimistlusele või kodusele varale tekitatud varalise kahju nõuete korral.
2.13.9. Hüvitamisele ei kuulu:
2.13.10. lepingulisest vastutusest, lepinguga võetud kohustustest, garantiidest jms tulenevad nõuded;
2.13.11. aegunud nõuded;
2.13.12. kindlustusvõtja ja tema pereliikmete omavahelised nõuded;
2.13.13. mittevaraline kahju;
2.13.14. nõuded, mis ei kuulu hüvitamisele Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel;
2.13.15. kindlustusvõtja või tema pereliikme poolt tahtlikult tekitatud kahju;
2.13.16. saamata jäänud tulu, välja arvatud sotsiaalmaksuga maksustatava sissetuleku vähenemine;
2.13.17. kindlustusvõtja või tema pereliikme poolt alkoholi või narkootiliste ainete mõju all olles toimepandud teost või tegevusetusest tekitatud kahju;
2.13.18. keskkonnale tekkinud kahju;
2.13.19. kindlustusvõtja või tema pereliikme valduses oleva renditud, laenatud või muul viisil kasutusse võetud vallas- või kinnisasja kahjustumine või kadumine;
2.13.20. mootori jõul liikuvate maismaa-, vee- ja õhusõidukite või suurema ohu allika valdamisest, rentimisest, kasutamisest tulenevad nõuded;
2.13.21. suitsu, tahma, tolmu, auru, niiskuse, gaasi, soojuse, lõhna või muust sarnasest pikaajalisest tegurist tulenevad nõuded;
2.13.22. looma poolt tekitatud kahju, va kindlustusvõtja või tema pereliikme lemmiklooma poolt tekitatud kahju;
2.13.23. käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded;
2.13.24. alusetust rikastumisest, tasu avalikust lubamisest tulenevad nõuded;
2.13.25. puudusega tootest tulenevad nõuded;
2.13.26. asbestist, nakkushaigusest või infektsioonist tulenevad nõuded;
2.14. Saamata jäänud üüritulu on pikaajaliselt (vähemalt 180 päeva) välja üüritava kindlustatud eluruumi kindlustusjuhtumi tagajärjel elamiskõlbmatuks muutumisel saamata jäänud üür. Saamata jäänud üür hüvitatakse kindlustusjuhtumi toimumisest kuni eluruumi elamiskõlblikkuse taastamiseni, maksimaalselt kuni 12 kuud, kuid mitte rohkem kui poliisile märgitud kindlustussumma.
2.14.1. Eluruum on elamiskõlbmatu, kui see on hävinud või kahjustunud sellisel määral, et selle tavapärane kasutamine on võimatu või oluliselt raskendatud.
2.14.2. Saamata jäänud üürituluks ei loeta kommunaalkulusid, leppetrahve, viiviseid ja muid kulusid, mis tekkisid üürilepingu lõpetamisel muul põhjusel kui kindlustusjuhtum (näiteks üürileping lõppes).
2.15. Üüniku põhjustatud kahju on pikaajaliselt (vähemalt 180 päeva) välja üüritava kindlustatud eluruumi siseviimistlusele või kodusele varale üürniku või tema pereliikme poolt tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel tekitatud kahju, välja arvatud vara vargus. Tekitatud kahju huvitatakse kuni poliisile märgitud kindlustussummani.
2.16. Üürigarantii on pikaajaliselt (vähemalt 180 päeva) välja üüritava kindlustatud eluruumi üüritulu laekumise jätkumise tagamine kindlustusvõtjale, kui üürnik jätab üüri tasumata. Üürigarantii kehtib, kui üürnikuks on eraisik, kellel puudusid maksehäired üürilepingu sõlmimisele eelneva 3 aasta jooksul.
2.16.1. Üürigarantii hakkab kehtima üürilepingu algusest 90 päeva möödumisel.
2.16.2. Üürivõlgnevuse tekkimisel tuleb kindlustusvõtjal edastada üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis meeldetuletus koos uue maksetähtajaga.
2.16.3. Võlgnetav üür hüvitatakse, kui võlgnevus on kestnud 30 päeva. Hüvitist makstakse nõude sissenõutavaks muutumisest kuni üürilepingu ülesütlemiseni, kuid mitte rohkem kui 3 kuud või poliisile märgitud kindlustussumma.
2.16.4. Kindlustusvõtjal on kohustus üürileping üles öelda, kui üürnik on üüri tasumisega viivituses 30 päeva.
2.16.5. Hüvitamisele ei kuulu üürilepingu kõrvalkulud (sh kommunaalkulud), õigusabi- jm võla välja nõudmise kulud ning kulud, mis tekkisid eluruumi väljanõudmisel ebaseaduslikust valdusest.
2.17. Üürniku majutuskulud on ajutise elamispinna rendikulu, mis hüvitatakse kindlustusvõtjast üürnikule, kui üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esineb järgmine mõjuv põhjus:
2.17.1. üürileandja rikub üürniku õigust kodu puutumatusele, sisenedes üüripinnale üürnikku sellest eelnevalt informeerimata ja temalt luba saamata või rikub oluliselt muul viisil üürniku privaatsust;
2.17.2. üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud eluruumi kasutada või üüripinnal elamine on ohtlik või võimatu.
2.17.3. Üürniku majutuskulud hüvitatakse kuni 30 päeva, kuid mitte rohkem kui poliisile märgitud kindlustussumma. Kindlustuskaitse kehtib üksnes katkematult üle 180 päeva kestva üüriperioodi ning kirjalikus vormis sõlmitud üürilepingu korral.
3. Välistused
3.1. Punktis 3 toodud välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille otsene või kaudne põhjus on:
3.1.1. kulumine, kõdumine, hallitus (sh vamm), katlakivi, rooste, või muu pikaajaline protsess;
3.1.2. kindlustatud eseme kaotamine või järelevalveta jätmine;
3.1.3. sulgemata avadest (välja arvatud tormist tekkinud avadest) või tehnosüsteemide kaudu sisse tunginud vedelik (sh sademed) või aur;
3.1.4. läbi ehitise konstruktsiooni tunginud sade- või sulaveest tekkinud kahju. Erandina hüvitatakse koguriskikindlustuse korral kahju, mis on tekkinud siseviimistlusele ja/või kodusele varale esmakordse juhtumi korral (eelneva 5 aasta jooksul ei ole vesi sisse tunginud) kuni 3000 eurot;
3.1.5. jää või lume raskus;
3.1.6. elektrikatkestused või pinge kõikumised ning kindlustatud eseme enda sisemised rikked või häired. Erandina hüvitatakse koguriskikindlustuse korral kuni nelja aasta vanusele kodusele varale, sanitaartehnikale ja integreeritud köögitehnikale ning kuni seitsme aasta vanustele ehitise tehnosüsteemidele (kütteseade, ventilatsiooniseade, boiler jms) elektrikatkestusest, pinge kõikumisest või sisemisest rikkest tekkinud kahju;
3.1.7. ehitus-, remondi-, hooldus-, ümberehitus- või seadistustöö. Erandina hüvitatakse koguriskikindlustuse korral käesolevas punktis nimetatud põhjusel äkilise sündmuse tõttu tekkinud tulekahju või torustiku leke;
3.1.8. kindlustatud eseme lammutamine või lahti monteerimine;
3.1.9. lindude, koduloomade, näriliste, putukate tegevus, välja arvatud juhul, kui lind või loom põhjustas tulekahju või akna-/ukseklaasi purunemise;
3.1.10. liigniiskus, kondensaat, puhastus- või koristusvesi;
3.1.11. vee liikumine allpool maapinda;
3.1.12. kindlustatud eseme kasutamine põhjusel või viisil, milleks see ei ole ette nähtud;
3.1.13. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku tahtlus või raske hooletus, välja arvatud punktis 2.15. toodud üürniku põhjustatud kahju korral;
3.1.14. sõjategevus, sõjaline operatsioon, relvakokkupõrge, terrorismiakt, rahvarahutus, ülestõus, massiline korratus, rahvarahutus, riigipööre, revolutsioon, ametivõimude tegevus, erakorraline seisukord, streik;
3.1.15. tuumaenergia kasutamine mistahes eesmärgil või selle kontrolli alt väljumine, radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivne saastumine;
3.1.16. keemilise, bioloogilise, biokeemilise või elektromagnetilise relva kasutamine;
3.1.17. lõhkamis-, kaevamis-, pinnasetööd või lõhkeaine hoiustamine;
3.1.18. maavärin, maapinna liikumine või maalihe;
3.1.19. keskkonna saastumine, reostumine;
3.1.20. vibratsioon, maapinna, ehitise või selle osade vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine, paisumine või temperatuuri kõikumine;
3.1.21. sundvõõrandamine, konfiskeerimine või muu samalaadne sündmus;
3.1.22. hooldustööd ja hoolduse käigus välja vahetatava seadme ja selle osa maksumus;
3.1.23. esteetilise iseloomuga kahjustused (nt kriimustused, täkked, mõlgid, plekid, värvitooni muutus), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist;
3.1.24. puudusega toode, mis kuulub hüvitamisele kindlustatud eseme garantii alusel (sh ehitusgarantii alusel);
3.1.25. spordivarustuse, kalastustarvete ja liikumisvahendite (sh jalgrattad, tõukerattad, lastevankrid jms) tavapärane kasutamine;
3.1.26. mootorsõidukite, põllumajandus-masinate ja -tehnika, haagiste ja poolhaagiste, murutraktorite ja -niidukite, robotmuruniidukite jmt esemete tavapärane kasutamine ja/või transport.
4. Kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest
4.1. Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:
4.1.1. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on rikkunud vähemalt üht punktis 8. märgitud kohustust ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või suurusele või kahju ulatuse kindlakstegemisele;
4.1.2. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik ei täida punktis 11 märgitud ohutusnõudeid;
4.1.3. kindlustusvõtja on rikkunud oluliste riskiasjaolude muutumisest teatamise kohustust (näiteks kui muutuvad kindlustuslepingu sõlmimisel avaldatud andmed, kindlustatud ese võõrandatakse);
4.1.4. kindlustusvõtja on esitanud kahju asjaolude või kahju ulatuse kohta teadlikult valeandmeid;
4.1.5. kindlustusvõtja või soodustatud isik on esitanud kahju asjaolude või kahju ulatuse kohta teadlikult valeandmeid;
4.1.6. kindlustusvõtja on jätnud kindlustusmakse või järgmaksetega kindlustuslepingu osamakse täiendavaks tähtajaks tasumata;
4.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt.
5. Kindlustusterritoorium
5.1. Kindlustusterritoorium asub poliisile märgitud aadressil, kus aset leidnud kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal hüvitamise kohustus.
5.2. Erandina on kindlustusterritooriumiks:
5.2.1. kogu maailm, kui kindlustatud on kodune vara punktis 1.10.4. toodud tingimustel;
5.2.2. kogu maailm, kui kindlustatud on kaardipettused punktis 2.12. toodud tingimustel;
5.2.3. Eesti Vabariik, kui kindlustatud on eraisiku vastutus punktis 2.13.7. toodud tingimustel.
6. Kindlustussumma ja hüvitispiir
6.1. Kindlustussumma on rahasumma, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolne maksimaalne väljamaksusumma, millest peetakse kinni omavastutus. Kindlustusandja hüvitamiskohustus ei ole suurem kui tekkinud kahju. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud hüvitise võrra.
6.2. Kindlustussumma märgitakse poliisile.
6.3. Kindlustussumma võib olla määratud:
6.3.1. kokkuleppega, mille kohaselt kindlustussumma on võrdne kindlustatud eseme taastamisväärtusega või kindlustusjuhtumieelse väärtusega (kindlustusväärtusega);
6.3.2. kindlustuslepingu sõlmimisel kokkulepitud numbrilise väärtusena.
7. Omavastutus
7.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud ja poliisil märgitud osa, mida kindlustusandja ei hüvita. Omavastutus võib olla protsent kahju suurusest või fikseeritud rahasumma. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.
7.2. Omavastutust ei rakendata:
7.2.1. kui kindlustusjuhtumi põhjustas kolmas isik, kes ei ole kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik.
7.2.2. tulekahju korral, kui kindlustatud esemeks olev ehitis on hävinud rohkem kui 50%;
7.2.3. üksnes välise ukse- või aknaklaasi purunemise korral;
7.2.4. punktis 2.10. toodud koduabi teenuse korral;
7.2.5. punktis 2.11. toodud hüvitamisele kuuluvate eluasemekulude korral;
7.2.6. punktis 2.14. toodud hüvitamisele kuuluva saamata jäänud üüritulu korral;
7.2.7. punktis 2.17. toodud hüvitamisele kuuluvate üürniku majutuskulude korral.
7.2.8. Omavastutus alaneb 50%, kui kahe üksteisele järgneva aastase kindlustusperioodi jooksul ei ole toimunud ühtegi kindlustusjuhtumit.
7.2.9. Kui ühe kindlustusperioodi jooksul toimub enam kui kaks kindlustusjuhtumit, rakendatakse omavastutust kahekordses ulatuses, välja arvatud kui kindlustusjuhtumi põhjustas kolmas isik, kes ei ole kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik.
8. Kindlustusvõtja kohustused
8.1. Kindlustusvõtja on kohustatud:
8.1.1. esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindamiseks ja teatama kõigist talle teadaolevatest olulistest asjadest, mis mõjutavad otsust sõlmida kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingut;
8.1.2. teavitama kindlustusandjat esimesel võimalusel kui esitatud andmed osutuvad valeks või puudulikuks;
8.1.3. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ja mitte laskma seda teha isikutel, kes on kindlustusvõtjaga võrdsustatud.
8.2. Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud:
8.2.1. võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks, küsides ja järgides seejuures kindlustusandja juhiseid;
8.2.2. teatama juhtunust viivitamatult:
8.2.3. politseile, kui kahtlustatakse kolmanda isiku tegevust;
8.2.4. kohalikule päästeametile, kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega;
8.2.5. muudel juhtudel pädevale asutusele või isikule.
8.2.6. esimesel võimalusel esitama kindlustusvõtja valduses oleva teabe ja tõendid kahju tekkimise asjaolude ja suuruse kohta;
8.2.7. tegema kindlustusandjaga koostööd kahju põhjuste ja suuruse kindlakstegemisel;
8.2.8. võimaldama kindlustusandjal tutvuda kindlustatud eluruumi, esemete ja nendega seotud dokumentidega;
8.2.9. mitte rahuldama ega tunnustama kolmanda isiku nõuet kindlustusandja nõusolekuta;
8.2.10. esitama kahjustatud vara kindlustusandjale ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisus ning mitte asuma kahjustatud vara taastama ega utiliseerima kindlustusandja nõusolekuta.
8.3. Kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik, on hüvitise saaja kohustatud esimesel võimalusel kindlustushüvitise kindlustusandjale tagastama.
8.4. Kui kindlustusvõtja või soodustatud isik saab varastatud või röövitud vara oma valdusse tagasi pärast kindlustushüvitise väljamaksmist, tuleb tagasi saadud ese anda kindlustusandja omandisse või tagastada kindlustushüvitis.
9. Kindlustusandja õigused ja kohustused
9.1. Kindlustusandja on kohustatud:
9.1.1. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente ja hoidma saladuses talle lepinguga seoses teatavaks saanud andmeid;
9.1.2. alustama pärast kindlustusvõtja kahjuteate saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
9.1.3. registreerima kahjuteate ning tutvustama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi ja kahju lahendamise põhimõtteid;
9.1.4. informeerima kindlustusvõtjat esimesel võimalusel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlaks tegemiseks vajalikest dokumentidest;
9.1.5. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlaks tegemisest. Kindlustusandja otsuse tegemise tähtaeg võib pikeneda päästeameti, tsiviilkohtu-, kriminaal-, väärteomenetluse võrra, kui selle menetluse tulem omab otsuse tegemisel olulist tähtsust.
9.2. Kindlustusandjal on õigus:
9.2.1. kindlustusperioodi jooksul saada täiendavat informatsiooni kindlustatud eseme kohta ning suurenenud kindlustusriski korral suurendada kindlustusmakset;
9.2.2. nõuda lepingu muutmist (kõrgema kindlustusmakse tasumist) tagasiulatuvalt, alates kindlustusriski suurenemisest kui kindlustusrisk suurenes pärast lepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata;
9.2.3. mitmeaastaste kindlustuslepingute korral pärast esimese aastase kindlustusperioodi lõppu tüüptingimusi ja/või kindlustusmakset muuta.
10. Kindlustushüvitis, hüvitamise viisid ja kord
10.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju hüvitamiseks. Kindlustusandjal on õigus otsutada, kas vara taastatakse, asendatakse samaväärsega või hüvitis makstakse välja rahasummana.
10.2. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, on hoone, kaksikelamu, ridaelamuboksi, korteriomandi ja korteri siseviimistluse kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, so sama otstarbega ehitise taastamine selle endisel kujul kulumit arvestamata.
10.3. Koduse vara kindlustusväärtuseks on taassoetamisväärtus, so uue samaväärse eseme taassoetamise kulu.
10.4. Üle 6 kuu vanuste tahvelarvutite, nuti- ja videoseadmete ning sülearvutitega toimunud kindlustusjuhtumi korral vähendatakse hüvitist 10% seadme iga kasutusel olnud poolaasta kohta. Seadme vanust arvestatakse päevast, mil see uuena osteti. Kui kindlustusvõtja ei tõenda seadme vanust või seade on soetatud kasutatuna, võetakse hüvitise arvestuse aluseks seadme tootmiskuupäev.
10.5. Järgnevate esemete puhul on kindlustusväärtuseks alati turuväärtus, so samaväärse eseme taassoetamise kulu, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot kindlustusjuhtumi kohta:
10.5.1. kunstiesemed (sh maalid, skulptuurid);
10.5.2. antiik- ja väärisesemed (sh ehted, antiikmööbel);
10.5.3. põllumajandusmasinad (sh muruniidukid);
10.5.4. haagised, ARK-s registreerimisele mitte kuuluvad sõidukid.
10.6. Hoone, kaksik- või ridaelamuboksi, korteri siseviimistluse, korteriomandi või rajatise taastamine toimub ehitustööde kalkulatsiooni alusel ja hüvitist makstakse vastavalt tehtud töödele ja nende kohta esitatud arvetele. Ehitus- või remonttööde tellijaks on kindlustusvõtja. Kindlustusandjal on õigus valida tööde teostaja. Kui hoone, korteri või rajatise kindlustusväärtuseks on jääkväärtus, on hüvitamise aluseks ehitise kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud kindlustusjuhtumieelne hoone kulum. Rahalise hüvitise korral või kui ehitist ei taastata kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse vastuvõtmisest kindlustusandja poolt, on hüvitise suuruseks kalkulatsioonijärgne taastamise maksumus, millest on maha arvatud kalkulatsioonijärgne käibemaks.
10.7. Koduse vara hüvitamise aluseks on taassoetamisväärtus. Kui vara on otstarbekas remontida, on hüvitise suuruseks remondikulud. Kui vara ei remondita, hüvitab kindlustusandja samade omadustega uue eseme maksumuse (taassoetamisväärtuse), välja arvatud punktis 10.5. loetletud esemete korral, kus eseme kindlustusväärtuseks on turuväärtus. Kahjustatud seade tuleb nõudmisel kindlustusandjale üle anda. Koduse vara kindlustushüvitise määramisel ei võeta arvesse alakindlustust. Ülekindlustuse korral hüvitatakse tegelik kahjusumma, kuid mitte rohkem kui kindlustussumma.
10.8. Ei hüvitata ebakvaliteetse või vigase töö ja materjali maksumust ega selle parandamise, asendamise ega ümbertegemise kulusid.
10.9. Ei hüvitata kulutusi senisest erineva ehitise projekteerimiseks (juurdeehitused, välise lahenduse muudatused jms).
10.10. Ei hüvitata kulutusi, mis on seotud kindlustusjuhtumi tagajärjel taastatud hoone või siseviimistluse osa ühtlustamiseks kahjustamata hoone või siseviimistluse osaga (nt värvitooni erinevused uuel ja vanal värvil, keraamiliste plaatide mustrite erinevused, materjali tekstuuri erinevused jms).
10.11. Seadmed, millele on tootja poolt määratud energiatõhususe märgis, asendatakse klassi võrra energiatõhusama seadmega (Roheline kindlustushüvitis) järgmiste kodumajapidamises kasutatavate seadmetega toimunud kindlustusjuhtumi korral:
10.11.1. külmutusseadmed;
10.11.2. pesumasinad;
10.11.3. nõudepesumasinad;
10.11.4. trummelkuivatid;
10.11.5. kliimaseadmed;
10.11.6. elektriahjud;
10.11.7. kütteseadmed;
10.11.8. veesoojendid-kütteseadmed;
10.11.9. küpsetusahjud ja pliidikubud.
10.12. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja lisaks:
10.12.1. kindlustusjuhtumi korral tekkinud kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei andnud soovitud tulemust;
10.12.2. lammutus-, prahi äraveo- ja koristuskulud kuni 10% ulatuses ehitise maksumusest;
10.12.3. kulu, mis on tingitud õigusaktide nõuetest kindlustatud eseme taastamiseks;
10.12.4. projekteerimiskulud, kui ehitisel oli vahetult enne kindlustusjuhtumit kasutusluba või kui vastavalt õigusaktile ei pidanud olema kasutusluba.
10.13. Kindlustusandjal on õigus hüvitisest kinni pidada kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse.
10.14. Kui kindlustusvõtjal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, ei kuulu käibemaksu osa hüvitamisele.
11. Ohutusnõuded
11.1. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud järgima õigusaktidest, kasutusjuhenditest ja kindlustuslepingust tulenevaid ohutusnõudeid.
11.2. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi. Kui kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlustuslepingut on rikkunud kindlustusvõtja.
11.3. Ohutusnõuete rikkumisel on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda, kui ohutusnõuete rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.
11.4. Hoovis, terrassil või esimese korruse rõdul olevad esemed tuleb kindlustatud eluruumist lahkudes või pimeduse saabumisel viia lukustatud hoonesse, välja arvatud aiamööbel, batuut, ahi, grill, soojuskiirgur ja robotmuruniiduk.
11.5. Eluruumist lahkudes tuleb lukustada uksed ja aknad ning valvesignalisatsiooni olemasolul peab see olema sisse lülitatud. Võtmete või valvesignalisatsiooni koodi kadumisel või sattumisel kolmandate isikute valdusesse peab kindlustusvõtja viivitamatult vahetama välja luku ja koodi.
11.6. Väljaspool eluruumi kaasas olev vara peab olema pideva järelevalve all, asuma lukustatud hoones või lukustatud autos mittenähtaval kohal.
11.7. Jalgratas, lapsevanker või ratastool tuleb väljaspool eluruumi järelevalveta jätmisel lukustada rattalukuga (sh lukustada ühiskasutatavates ruumides, näiteks korterelamu trepikoda).
11.8. Hoone veevarustus-, kanalisatsiooni- , kütte- ja jahutussüsteemi tuleb korrapäraselt hooldada. Kasutusvälisel perioodil ja hoones, mille õhutemperatuur langeb alla 0 kraadi, tuleb vee- ja küttesüsteemid veest tühjendada.
11.9. Suitsulõõre ja korstnaid tuleb puhastada kord aastas ja iga viie aasta järel peab eramu korstnaid puhastama selleks ette nähtud kutsetunnistusega isik.
11.10. Lahtise tule tegemise koht peab asuma ohutus kauguses ehtitisest või põlevmaterjalist.
12. Kindlustusrisk ja kindlustusriski võimalikkuse suurenemine
12.1. Kindlustusrisk on oht, mille realiseerumise tagajärje vastu kindlustatakse.
12.2. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemiseks loetakse selliste asjaolude muutumist, mis suurendavad kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosust või tekkiva kahju suurust.
12.3. Kindlustusriski võimalikkust suurendavateks olulisteks asjaoludeks loetakse eelkõige asjaolusid, mille kohta kindlustusandja küsib kindlustusvõtjalt teavet enne kindlustuslepingu sõlmimist. Samuti on kindlustusriski võimalikkust mõjutav oluline asjaolu kindlustuslepingus sätestatud, kindlustusriski puudutava eritingimuse, lisatingimuse, ohutusnõude või muu kokkuleppe täitmata jätmine. Kindlustusriski suurendavaks asjaoluks on näiteks ehitus- ja/või remonttööd.
12.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjat teatama, v.a juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.
12.5. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurenemist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikute poolt.
12.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama.
12.7. Kui kindlustusvõtja või kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik rikub kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeldu ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on kindlustusandjal õigus rikkumise asjaolusid arvestades vähendada kindlustushüvitist või selle maksmisest keelduda.
12.8. Kindlustusandjal on õigus kindlustusperioodi jooksul kindlustatud ese üle vaadata ning suurenenud kindlustusriski võimalikkuse korral nõuda kindlustusvõtjalt täiendavate turvameetmete rakendamist ja/või suurendada kindlustusmakset või kindlustusleping üles öelda.
13. Kaebuste menetlemine ja erimeelsuste lahendamine
13.1. Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Erimeelsuste jätkudes on kindlustusvõtjal isikul õigus pöörduda:
13.2. Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevasse kindlustuse lepitusorganisse (täpsem info www.lkf.ee/lepitusorgan);
13.3. tarbijast kliendi korral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva Tarbijavaidluste komisjoni poole (täpsem info www.komisjon.ee);
13.4. Eesti kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
13.5. Kui klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kaebus. Selleks tuleb kaebus saata e-posti aadressil info@elama.ee. Kaebusena registreeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematuse väljendus. Tarbija korral lahendatakse kaebus 15 päeva jooksul, juriidilise isiku korral 30 päeva jooksul.
14. Teadete vorm
14.1. Kõik kindlustuslepingu osaliste vahel lepingu täitmiseks vajalikud teated esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
15. Andmete töötlemine ja kaitse
15.1. Kindlustusandja töötleb isikuandmeid õigusaktidega ettenähtud korras.
15.2. Kindlustusandja andmetöötluspõhimõtted asuvad www.elama.ee veebilehel. Kindlustusandjal on õigus töödelda kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku andmeid riski hindamiseks, kindlustuslepingu tingimustel ja korras.
15.3. Kindlustusandjal on õigus edastada kliendiandmeid kolmandatele isikutele, keda ta enda kohustuste täitmisel kasutab (volitatud töötlejad).
15.4. Kindlustusvõtjal on õigus saada kindlustusandjalt igal ajal infot isikuandmete ja nende kasutamise eesmärgi kohta ning nõuda ebaõigete andmete parandamist, samuti nõuda kindlustusandjalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.5. Kindlustusandja säilitab isikuandmeid senikaua, kui on vaja kliendiandmete töötlemise eesmärkide või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, sh arvestades lepingust tulenevat nõude aegumise tähtaega.
16. Vastuolud
16.1. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolusid, lähtutakse nende tõlgendamisel järgmistest dokumentidest tähtsuse järjekorras, kusjuures eelnev dokument on järgmise ees ülimuslik: poliis – käesolevad tingimused.
17. Nõuete aegumine
17.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.
18. Lepingu lõppemine, lepingu ülesütlemine, lepingust taganemine
18.1. Kindlustusleping lõpeb:
18.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel;
18.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel;
18.1.3. kindlustuslepingust taganemisel;
18.1.4. kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkuleppel;
18.1.5. muudel õigusaktides ettenähtud alustel.
18.2. Sidevahendi vahendusel sõlmitud lepingust võib taganeda 14 päeva jooksul.
18.3. Kindlustuslepingu sõlmimisel kauemaks kui üheks aastaks on kindlustusvõtjal õigus kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest.
18.4. Taganemise kohta tuleb esitada avaldus. Lepingust taganemisel tagastame tasutud kindlustusmaksed.
18.5. Kohese kindlustuskaitse andmise korral ei ole kindlustusvõtjal lepingust taganemise õigust.
18.6. Pooltel on õigus tähtajatu kindlustusleping öelda korraliselt üles jooksva kindlustusperioodi lõpuks, teatades sellest ette vähemalt üks kuu.
18.7. Kui kindlustusleping on üles öeldud või sellest on taganetud, siis ei ole alates kindlustuslepingu lõppemisest kindlustuslepingu pooltel enam lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte õigused ja kohustused (sh kindlustusmakse tasumise kohustus) kehtivad kindlustuslepingu lõppemiseni.
18.8. Kui kindlustatud ese on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.