
Leiuta, aga palun tee seda endale ohutult!
Hiljuti toimus kahetsusväärne õnnetus kui inimene ehitas vanadest elektriauto akudest elektrisalvesti, mis põhjustas kodu hävimise. Näeme oma igapäevatöös, et eestlased on osavad leiutajad – aga oluline on ka lahti rääkida, mida inimene peaks ise teadma ja tegema, et õnnetust ei juhtuks või vähemalt kataks sel puhul kahju kindlustus.
Kindlustuse töö on õnnetuse korral kulude katmine ja inimesele selle arvelt kindlustunde pakkumine. Ka heast tahtest sündinud leiutamine võib kahjuks kalliks maksma minna. Kui inimene on oma vara kindlustanud, siis ei tähenda see, et ohutusse võib lihtsamini suhtuda.
Palun kasuta seadmeid nagu juhendis kirjas
Jah, ma tean, kellegile ei meeldi kasutusjuhendeid lugeda. Kui hakkad aga leiutama, siis tasub veenduda, et kasutad (eriti elektri) seadet nii nagu tootja on seda ette näinud. Näiteks pole vanad elektriauto akud mõeldud päikesepaneelidele salvesti ehitamiseks.
Üldjuhul piisab tegelikult enda kõhutundest – näiteks ühe seadme jaoks mõeldud pistikupesasse ei peaks pikendusega korraga viite seadet ühendama. Ümber lambipirni ei tasu teipi tõmmata, et see mahedamat valgust annaks. Kindlustusel võivad tekkida küsimused juhul, kui vale seadmekasutuse ning õnnetuse vahel on põhjuslik seos.
Palun veendu, et elektritöid teeks paberitega spetsialist
Suuremate kodukahjude taga on tavaliselt kas vee- või elektri – ja tuleõnnetused. Varas jätab seinad püsti, tuli aga mitte. Seepärast on oluline, et kodu elektritööd teostab seadusega määratud kutsekvalifikatsiooniga isik.
Kui õnnetuse põhjustab otseselt ebakorrektne elektritöö ja selle teostas inimene, kel polnud korrektset väljaõpet, siis võib tekkida küsimusi. Sama käib ka näiteks kütteseadme kohta – veenduge, et selle ehitaja on pädev.
Teinekord inimene tellib tööd ehitusfirmalt, kes võtab elektriku või muu spetsialisti teenuse allhankena, aga tol pole sobivat kvalifikatsiooni. Siin on ka tähelepanukoht ehitusfirmadele – palun veenduge, et teie töötajatel ja partneritel on vastav kvalifikatsioon. Muidu võib juhtuda nii, et kindlustus maksab inimesele kahju välja, sest tema oli heausklik tellija, kuid tekkinud kahju võidakse hoopis ehitajalt sisse nõuda.
Midagi muutub – palun teavita sellest kindlustust
Lisaks ohutuse jälgimisele on oluline ka, et kindlustuslepingusse saaks korrektne informatsioon – näiteks kui vana on hoone ja mis seisus on olulised tehnosüsteemid.
Täiesti arusaadav, et inimene ei tea täpset kuud ja aastat, millal mõni toru vahetati ja see pole probleem. Küsimused võivad tekkida juhul kui inimene märgib lepingusse, et kõik tehnosüsteemid on uued, aga tegelik olukord on vastupidine. Ja kui reaalselt 50 aastat vana tehnosüsteem peaks hiljem õnnetusjuhtumi põhjus olema.
Samuti palun anna teada, kui midagi olulist kindlustatud objekti juures muutub –näiteks algavad suuremad remonditööd.
Palun mõtle igaks juhuks ka naabrite peale
Teinekord põhjustab inimese pinnal tekkinud õnnetus kahju ka naabritele. Kui elad kolmandal korrusel ja sinu korteris lõhkeb veetoru, mille tulemusena saab kannatada ka kaks alumist korterit, siis võib kahju päris suur olla.
Sellise olukorra vastu aitab õiges mahus valitud vastutuskindlustus, mis katab kolmanda osapoole kulud. Vastutuskindlustust valides tasub ka näiteks arvestada, mitu korterit sinust allapoole jääb ja kaetav summa võiks olla vähemalt 40 000 – 50 000 eurot. Minul endal on vastutuskindlustus sõlmitud näiteks 50 000 euro peale.
Palun käitu mõistlikult ja muretsema ei pea
Elementaarseid ohutus- ja käitumisnõudeid peaks igaüks arvestama, olenemata sellest, kas kodu on kindlustatud või mitte. Näiteks külmaperioodil tasub suvilas torudest vesi välja lasta. Batuut tasub maa külge ankurdada. Kodust välja minnes tasub uks lukku panna. Korralist hooldust nõudvatele seadmetele tasub seda ka teha.
Kui pead ise elementaarsetest ohutusnõuetest kinni, siis pole põhjust muretseda – kindlustus katab võimaliku kahju ja tagab südamerahu.
Autor: Krista Kotke, Kodukindlustuse tootejuht