Blogi Kodukindlustus

Kuidas valmistada kodu ette kütteperioodiks?

Kui sügis toob jahedamad ilmad, hakatakse kodudes taas kütma, olgu selleks ahi, pliit, kamin, katel või elektriradiaator. Paraku tähendab kütteperiood ka seda, et koduste õnnetuste arv kipub suurenema.

Päästeameti statistika järgi on üle poole Eestis toimuvatest elamutulekahjudest seotud küttekollete, korstnate või elektrisüsteemidega. Igal aastal tekib ligi 400–500 tulekahju, mille põhjuseks on hooldamata või valesti kasutatud küttekolle.

Seega ei ole kütteperioodi algus ainult hubaste õhtute aeg, vaid ka parim hetk teha ennetustöid ja vaadata üle oma kodu kindlustuskaitse. Siin on mõned praktilised soovitused.

1. Kontrolli korstent ja küttekoldeid

• Kütteperioodi alguses on kõige olulisem veenduda, et korsten ja küttekolle oleksid korras. Tahm, praod või ummistused ei ole ainult pisimure, need võivad kiiresti põhjustada tulekahju või vingugaasi lekke.
• Regulaarne hooldus. Korstent tuleb puhastada vähemalt kord aastas, kortermajades isegi kaks korda. Eestis saab igal aastal alguse sadu tulekahjusid just hooldamata või ummistunud korstnatest ja küttekolletest.
• Oht ka vähese kasutuse korral. Isegi harva kasutatav kamin või ahi võib olla pragunenud või tahmaga kaetud. Väikesed lõhed võivad lasta suitsugaasidel imbuda konstruktsioonidesse ja põhjustada varjatud põlengu.
• Lihtne ennetus. Korstnapühkija kutsumine kord aastas maksab mõnikümmend eurot, kuid võib ära hoida kümnetesse tuhandetesse ulatuva kahju.

2023. aastal registreeris Päästeamet üle 200 tulekahju, mille põhjuseks olid korstna või lõõri rikked. Kindlustusseltsid hüvitasid samal aastal kümneid juhtumeid, kus vinguanduri puudumine või hooldamata küttekolle tekitas kahjusid sadades tuhandetes eurodes.

Kindlustuse meelespea
Korstnapühkija akt ei hoia küll tulekahju ära, kuid kindlustusjuhtumi korral on see oluline tõend, et hooldus on nõuetekohaselt tehtud. Kui akt puudub, võib hüvitise maksmine viibida või jääda osaliselt saamata.

2. Veendu küteseadmete korrasolekus

Elektrilised kütteseadmed, õliradiaatorid ja soojapuhurid on mugavad ja esmapilgul ohutud, kuid vale kasutamise korral võivad need olla tuleohtlikud.

• Väldi pikendusjuhtmete ülekoormust, kuna see on üks sagedasemaid koduseid tulekahjude põhjuseid.
• Kasuta ainult terveid ja CE-märgisega seadmeid.
• Ära jäta kütteseadet töötama järelevalveta või ööseks sisse.

2024. aastal hüvitasid kindlustusseltsid mitukümmend kahju, mis said alguse lühisest või ülekuumenenud elektriradiaatorist.

3. Suitsu- ja vingugaasiandurid peavad töötama

Need väikesed seadmed päästavad igal aastal inimelusid.

• Kontrolli regulaarselt patareisid ja testnuppu.
• Paigalda suitsuandur igasse eluruumi, kindlasti magamistubadesse ja koridori, kust pääseb väljapääsuni.
• Paigalda vingugaasiandur kindlasti, kui kodus on küttekolle või gaasiseade. Soovitatav on, et neid oleks sama palju kui magamistube või vähemalt üks igal korrusel.
• Paigaldamine.
  • suitsuandur kinnitatakse lakke ruumi keskele või vähemalt 50 cm kaugusele seintest;
  • vingugaasiandur paigaldatakse kas lakke või seinale – sõltuvalt tootja juhistest. Üldreeglina, kui seade asub põrandal, läheb andur lakke; kui seade on seinal või laes, paigaldatakse andur hingamiskõrgusele (1,5–1,8 m põrandast).

40% hukkunutega tulekahjudest toimub kodudes, kus suitsuandurit ei olnud või see ei töötanud.

4. Hoolitse torude ja radiaatorite eest

Kütteperiood tähendab ka esimesi külmi, mis võivad tuua kaasa veekahjusid.

• Kui kodu jääb pikemaks ajaks tühjaks, lase torud tühjaks või hoia miinimumtemperatuuri.
• Kontrolli radiaatorite ja torude tihendeid – väikesest lekkest võib kiiresti saada suur veekahju.

Eestis moodustavad veekahjud ligikaudu kolmandiku kõigist kodukindlustuse hüvitistest.

5. Hoia küttepuud ja põlevmaterjalid ohutus kauguses

Küttekolde ümbrus peab olema vaba põlevatest esemetest.

• Puud, mööbel ja tekstiilid vähemalt 50 cm kaugusele.
• Küünlaid põleta ainult järelevalve all.
• Lastega peredes tasub kaaluda küttekollete ette turvavõre paigaldamist.

6. Tee ülevaade oma kodukindlustusest

Isegi kõige hoolikam koduomanik ei saa kõiki riske välistada.

• Kas su leping katab tule- ja veekahjud?
• Kas vajad lisakaitset näiteks üürikodule?
• Kas kindlustussumma vastab sinu kodu ja vara tegelikule väärtusele?

Paljud ei tea, et kui kodu muutub kahju tõttu elamiskõlbmatuks, katab kodukindlustus sageli ka ajutise elamispinna kulud

Meelespea numbrites

• 50% elamutulekahjudest on seotud küttekollete või elektrisüsteemidega
• 400–500 tulekahju aastas kütteperioodil
• 40% hukkunutega tulekahjudest toimuvad kodudes, kus suitsuandur ei tööta

Kütteperioodi algus on õige aeg vaadata üle nii kodu tehniline seisukord kui ka kindlustuskaitse. Väikesed sammud nagu korstna hooldus, andurite kontroll ja torustiku korrashoid, aitavad ennetada suuri kahjusid. Kui aga ootamatus siiski juhtub, tagab korralik kodukindlustus, et sinu kodu ja pere on hoitud.

Vali enda vajadustele vastav kodukindlustus siin.