Blogi Kodukindlustus

10 kõige levinumat müüti kodukindlustuse kohta

Kindlustus on üks neist teenustest, mille kohta liigub palju väärarusaamu. Alles siis, kui midagi juhtub, selgub sageli, et tegelikkus on hoopis teistsugune. Vaatame lähemalt kümmet levinud müüti, mis võivad kahju korral kalliks maksma minna.

Müüt 1: Korteriühistu kindlustus katab kõik kahjud

See on üks levinumaid eksiarvamusi kortermajades. Paljud inimesed arvavad, et kui ühistul on kindlustus olemas, pole vaja enda korterit eraldi kindlustada. Tegelikult kaitseb ühistu kindlustus tavaliselt hoone ühiseid osi – katust, trepikoda, kandekonstruktsioone ja tehnosüsteeme.

Näide:
Ülemise korruse korteris puruneb veetoru ja sinu korteri põrandad, seinad ning mööbel saavad kahjustada. Ühistu kindlustus ei pruugi sinu siseviimistlust ega kodust vara hüvitada. Seetõttu tasub alati üle kontrollida, mille eest vastutab ühistu ja mille eest korteriomanik ise.

Müüt 2: Kõige suurem oht on tulekahju

Kui inimestelt küsida, mis võiks kodus kõige suuremat kahju põhjustada, vastatakse sageli: tulekahju. Tegelikkuses põhjustavad Eesti kodudes kõige sagedamini kahjusid hoopis torulekked ja muud veekahjud. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel ulatusid toruleketest põhjustatud hüvitised 2025. aastal üle 21 miljoni euro ning viimase kümne aastaga on selliste kahjude kogusumma kasvanud ligi neli korda.

Näide:
Pesumasina voolik puruneb ajal, kui pere on nädalavahetuseks kodust ära sõitnud. Tagasi tulles on kahjustatud põrandad, seinad, mööbel ning vesi on jõudnud ka alumise naabri korterisse. Selliste juhtumite kahjusummad ulatuvad sageli mitme tuhande euroni.

Müüt 3: Kui naaber mind uputab, maksab tema kindlustus kõik kinni

Praktikas ei pruugi asi nii lihtne olla. Kõigepealt tuleb välja selgitada kahju põhjus ja vastutaja. See võib võtta aega. Kui sul on oma kodukindlustus, saab kahjude kõrvaldamisega sageli kiiremini alustada ning kindlustusandjad lahendavad omavahelised küsimused hiljem.

Näide:
Naabri vannitoa toru lekib mitu päeva enne, kui probleem avastatakse. Kahjustada saavad lagi, seinad ja mööbel. Remondiga ei pea ootama vastutuse lõplikku selgumist, kui sul on oma kindlustuskaitse olemas.

Müüt 4: Minu kodus pole midagi väärtuslikku

Inimesed kipuvad sageli oma vara väärtust alahindama. Kui hakata kokku arvutama mööblit, elektroonikat, riideid, lastevankreid, spordivarustust ja muid igapäevaselt kasutatavaid esemeid, võib koduse vara väärtus ulatuda üllatavalt kiiresti kümnete tuhandete eurodeni.

Kindlustusandjate andmetel on Eesti kodudes oleva vara keskmine kindlustussumma ligikaudu 31 000 eurot, mis näitab hästi, kui suur võib olla koduse vara tegelik väärtus.

Lihtne näide:

• Televiisor – 1 500 €
• Diivan – 2 500 €
• Sülearvuti – 1 200 €
• Mobiiltelefon – 1 000 €
• Jalgratas – 1 500 €
• Riided ja jalanõud – 3 000 €
• Kodune spordi- ja hobivarustus – 2 000 €
• Lastevankrid 1 500 €

Ainuüksi nende esemete väärtus ulatub juba üle 12 000 euro.

Müüt 5: Torm kahjustab ainult maju

Tormikahjud ei piirdu ainult katuste ja fassaadidega. Kahjustada võivad saada ka aiad, terrassid, kuurid, aiamööbel ja isegi naabrite vara.

Näide:
Tugev tuul rebib lahti terrassimarkiisi, mis lendab vastu naabri autot. Või murdub puu, mis kukub aiale, kuurile või katusele. Lisaks suureneb ekstreemsete ilmaolude ajal märgatavalt ka vastutuskindlustuse juhtumite arv, sest kahju võib kanduda edasi kolmandatele isikutele.

Müüt 6: Kodukindlustus aitab ainult suurte katastroofide korral

Tegelikult moodustavad suure osa kahjudest üsna tavalised kodused õnnetused:

• torulekked;
• elektririkked;
• veekahjud;
• murdvargused;
• tormikahjud;
• klaasikahjud.

Sageli on tegemist olukordadega, mille kõrvaldamine maksab rohkem kui mitme aasta kindlustusmaksed kokku.

Müüt 7: Vana maja või korterit pole mõtet kindlustada

Just vanemates hoonetes võib risk olla suurem. Vanemad torustikud, elektrijuhtmestik ja konstruktsioonid suurendavad avariide tõenäosust. Vanus ei vähenda vajadust kindlustuse järele – sageli hoopis vastupidi.

Müüt 8: Vastutuskindlustust pole vaja

Paljud inimesed kindlustavad oma vara, kuid jätavad vastutuskindlustuse võtmata. Kui sinu tegevuse või hooletuse tõttu saab kahjustada kellegi teise vara, tuleb kahju hüvitada.

Näide:
Pesumasina voolik puruneb ja kahjustab lisaks sinu korterile kahte alumist korterit. Kahju võib ulatuda kümnete tuhandete eurodeni. Paljud kahjud ei puuduta mitte sinu enda vara, vaid teiste inimeste vara, mille kahjustumise eest võid vastutada.

Müüt 9: Droon ei saa minu kodule kahju teha

Veel mõned aastad tagasi tundus see üsna ebareaalne risk. Täna lendab Eestis tuhandeid droone. Tugev tuul, tehniline rike või piloodi eksimus võib põhjustada olukorra, kus droon kukub katusele, terrassile või kasvuhoonesse.

Näide:
Suvepäeval kaotab harrastuspiloot tugeva tuule tõttu kontrolli drooni üle ning see kukub eramaja katusele, lõhkudes katusekatte ja vihmaveesüsteemi.

Müüt 10: Kodukindlustus on kallis

Tegelikkuses on kodukindlustus üks taskukohasemaid kindlustusliike. Samas võivad üksikud kahjud olla väga kulukad. Veekahju, tulekahju või tormikahju võib tähendada tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid eurosid väljaminekuid. Kui võrrelda kindlustusmakset võimaliku kahjuga, ei tasu küsida, kas kodukindlustust on vaja, vaid kas ilma selleta oleks mõistlik riskida.

Kokkuvõte

Kodukindlustuse suurim väärtus ei seisne ainult suurte õnnetuste hüvitamises. Veel olulisem on teadmine, et ootamatu toruleke, torm, tulekahju või kellegi teise vara kahjustamine ei muutu üleöö suureks rahaliseks probleemiks. Seetõttu tasub vähemalt kord aastas oma kindlustusleping üle vaadata ning veenduda, et kodu, vara ja vastutus on kaitstud just nende riskide vastu, mis sinu eluviisi juures kõige tõenäolisemad on.

Arvuta oma kodukindlustuse makse Elama kodukindlustuse kalkuaaltoris.