Autovedaja vastutuskindlustuse oluline teave ja tingimused 

Autovedaja vastutuskindlustuse tingimused
Kehtiv alates 01.11.2024

Käesolevad kindlustustingimused sätestavad kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud autovedaja vastutuskindlustuse lepingus märgitud kaitse ulatuse ja tingimused. Käesolevas dokumendis toodud lepingulised õigused ja kohustused kehtivad nii kindlustusvõtjale kui ka temaga võrdsustatud isikutele.
Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse kindlustatud eseme seaduslikke valdajaid ja isikuid, kes kasutavad kindlustatud eset kindlustusvõtja veolepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kindlustuslepingus reguleerimata küsimustes juhindutakse võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest.

1. Kindlustatud ese

1.1 Kindlustatud esemeks on poliisil märgitud sõidukiga tasulise kaubaveo osutamisel tekkiv veolepingust tulenev tsiviilvastutus poliisil märgitud ulatuses.

2. Kindlustuskaitse

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud esemega teenuse osutamise käigus tekkiv äkiline ja ettenägematu sündmus allolevate poliisil kokkulepitud juhtumite tõttu, mille tagajärjel tekib kahju hüvitamise kohustus ning mille puhul pole kahju hüvitamine välistatud tingimuste punkti 3 alusel.
2.2. Kauba hävimine ja/või kahjustumine, mis on tekkinud kauba veol ning mille eest kindlustusvõtja vastutab vastavalt „Rahvusvahelisele kaupade autoveolepingu konventsioonile” (edaspidi CMR) ja Eesti-sisestel maanteevedudel vastavalt võlaõigusseadusele või muude siseriiklike vedude puhul (nt punktis 2.6.5 nimetatud kabotaažveo) vastavalt kohalikule õigusele, kuid mitte suuremas ulatuses kui 8,33SDR kahjustunud, hävinud või puudu oleva kauba kilogrammi kohta (SDR ehk Special Drawing Rights on Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik).
2.3. Finantskahju korral antakse kindlustuskaitse kauba hilinemisega kohaletoimetamisest tekkinud vastutusele vastavalt CMR konventsiooni artiklile 23.5.
2.4. Vastutus kolmandate isikute ees on neile kaubaga põhjustatud kahju tekkimine alljärgnevatel juhtudel:
2.4.1 vara hävimisel või kahjustumisel (v.a kauba veoks kasutatavate konteinerite, haagiste vms transpordivahendite kahjustumisel);
2.4.2 kolmandate isikute hukkumisel, traumade tekitamisel, haigestumisel (sh meditsiiniabi) või kolmanda isiku surma korral matmisega seotud kulud.
2.5. Veolepingust tulenev kulu on kahju, mis on tekkinud kindlustusvõtja vastutusel p.2.1-p.2.3. nimetatud kindlustusjuhtumi asjaolude uurimisega (sh. kindlustusvõtja huvide kaitsega kohtu- ja arbitraažiorganites) ja kahju vältimise või vähendamisega (sealhulgas kulutused kauba säilitamiseks tarvitatud meetmetele pärast avariid, kauba sorteerimisele, ümber pakkimisele, kahjustunud kauba realiseerimisele).
2.6 Poliisile tehtud märke korral hüvitatakse:
2.6.1 Kahju, mis tuleneb TIR vihiku kasutamisest (rikkumisest) vastavalt TIR konventsioonile , ehk vastutus tolliorganite ees (Customs Convention on the International Transport of Goods under Cover of TIR Carnets, 1975);
2.6.2 Kahju, mis tekib konteineri kahjustumisel, hävimisel või kadumisel;
2.6.3 Kahjud, mis tekib haagise kahjustumisel, hävimisel või kadumisel;
2.6.4 Kahju, mis on tekkinud raske hooletuse tõttu (isik oli kahju tekitamise ajal alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all). Raske hooletuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisel läheb kindlustusvõtja nõudeõigus kahju tekitaja vastu üle kindlustusandjale.
2.6.4 Kahju, mis tekib kabotaažveol.

3. Välistused

3.1. Kindlustuskaitset ei ole järgmiste kaupade veoga:
3.1.1. Väärismetallitoorikud ja nendest tehtud tooted;
3.1.2. vääriskivid ja hinnalised juveelitooted;
3.1.3. rahatähed ja mündid;
3.1.4. obligatsioonid, maksevahendid või muud väärtpaberid;
3.1.5. kunstiteosed;
3.1.6. taimed (sh lõikelilled) ning elusloomad, linnud;
3.1.7. relvad;
3.1.8. doonororganid;
3.1.9. inimeste vedu;
3.1.10. korteri- ja kontorisisustus;
3.1.11. omal jõul liikuv veos.
3.1.12. Rahvusvaheliste postikonventsioonide alusel teostatud veod;
3.1.13. salakaup
3.1.14. pukseeritav veos.
3.2. Juhul, kui poliisile ei ole tehtud erimärget, ei hüvitata:
3.2.1. kahju, mis on tekkinud kindlustusvõtja töötajatele või muudele isikutele, kelle üle kindlustusvõtja omab kontrolli või kelle tegude eest ta vastutab;
3.2.2. kahju , mis on tekkinud pakendi puudumisest;
3.2.3. kahju veoki ja/või haagise varguse korral koos kaubaga;
3.2.4. saamata jäänud tulu (veorahad) ning leppetrahvid;
3.2.5. kahju, mis on tekkinud terrorismi, sõjategevuse, rahvarahutuse, streigi, konfiskeerimise ja aresti, sõja- või tsiviilvõimude tõttu või mis tahes muu vääramatuks jõuks (force majeure) kvalifitseeruva asjaolu tõttu;
3.2.6. kahju, mis on seotud tuumaenergia või radioaktiivsete materjalide kasutamisega;
3.2.7. kahju, mis on tekitatud kahjurite või näriliste poolt
3.3. kahju, mis on tekkinud tahtlusest või raskest hooletusest:
3.3.1. sh. lubatust kõrgema või raskema koormaga sõitmisest ja kõrge koormaga silla/viadukti alla sõitmisest;
3.3.2. kahju, mis on tekkinud kauba valele isikule üleandmisel;
3.3.3. kahju, mis on tekkinud ohutuks veoks sobimatu või kõlbmatu transpordivahendi kasutamisel, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isikud olid või pidid olema sellest teadlikud enne veose vastuvõtmist;
3.3.4. kahju, mis seisneb kauba puudujäägis väliselt korras pakendi korral või kaubasaatja rikkumata plommide korral;
3.3.5. kahju, mis on tekkinud temperatuurirežiimi nõuete rikkumisest (v.a. nõuetekohaselt hooldatud külmutusagregaadi ootamatu rikke korral);
3.3.6. kahju, mis on tekkinud muude tavapäraste laadimis-, hoiu- ja veonõuete või vastavate erinõuete olulise rikkumise tagajärjel (sh kauba vedamine lukustamata või tõkendita kaubaruumis, mis võimaldab kauba vargust tõkendit lõhkumata);
3.3.7. kahju, mis tekkis kindlustusvõtja (sh võrdsustatud isiku) alkoholijoobes või psühhotroopse aine mõju all olekul või kui alkoholi/psühhotroopseid aineid tarvitati vahetult pärast kahju tekkimist või keeldus joobe tuvastamisest;
3.3.8. kahju, mis tekkis hinnalise ja lihtsasti varastatava kauba (näiteks tenthaagisega veetav tubakas, alkohol, elektroonika, vms) piisava valveta jätmisel;
3.4. kahju, mis tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel, kui poliisile märgitud sõiduki juhil puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus.

4. Kindlustusandja vabanemine lepingu täitmise kohustusest

4.1. Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:
4.1.1. kindlustusvõtja on rikkunud vähemalt üht kindlustuslepingus sätestatud kohustust (sh p.11 nimetatud kohustused) ning sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või suurusele või kahju ulatuse kindlakstegemisele;
4.1.2. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja tahtluse tõttu;
4.1.3. kindlustusvõtja on esitanud kahju asjaolude või kahju ulatuse kohta teadlikult valeandmeid;
4.1.4. kindlustushüvitise saaja on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt.

5. Kindlustusterritoorium

5.1 Kindlustusandjal on hüvitamise kohustus ainult poliisil märgitud kindlustusterritooriumil toimunud juhtumi korral.

6. Veetavad kaubad

6.1 Kindlustuskaitse kehtib ainult poliisile märgitud kaubagrupile.

7. Kindlustussumma ja hüvitispiir

7.1. Kindlustussumma on poliisile märgitud maksimaalne hüvitis.
7.2. Üldine hüvitispiir on poliisil kokkulepitud summa, mis on väljamakstavate kindlustushüvitiste piiriks.
7.3. Lisaks üldisele hüvitispiirile võib kokku leppida ka hüvitispiiri, mis seondub finantsnõuetega, vastutusega kolmanda(te) isiku(te) ees, mõistlike ja otstarbekate kulutustega.
7.4. Hüvitise suurus ei tohi ületada 8,33 SDR-i puuduoleva, kahjustunud või hävinud brutokaalu kilogrammi kohta.

8. Omavastutus

8.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud osa, mida kindlustusandja ei hüvita. Omavastutus võib olla nii protsent kahju suurusest, kui fikseeritud rahasumma. Omavastutusest väiksemaid kahjusid ei hüvitata.
8.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.
8.3. Juhul, kui ühes kindlustusperioodis toimub enam kui kaks kindlustusjuhtumit, rakendatakse omavastutust kahekordses ulatuses.

9. Kindlustushüvitis, hüvitisviisid ja kord

9.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel.
9.2. Kindlustusandjal on õigus hüvitisest kinni pidada kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse.
9.3. Kui seoses kahjujuhtumiga on algatatud tsiviil- või kriminaalmenetlus ja menetluse tulemusest sõltub hüvitamiskohustus ja selle ulatus, on kindlustusandjal õigus hüvitamise otsuse tegemine edasi lükata kuni vastava menetluse lõpetamiseni.
9.4. Kindlustushüvitis ei sisalda käibemaksu, v.a. juhul kui kindlustusvõtjal või kahjustatud isikul puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

10. Kindlustushüvitise tagastamine

10.1. Kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik, peab Kindlustusvõtja hüvitise kindlustusandjale esimesel võimalusel tagastama;
10.2. Kui varastatud või röövitud vara saadakse oma valdusse tagasi pärast kindlustushüvitise väljamaksmist, tuleb tagasi saadud ese anda kindlustusandja omandisse või tagastada kindlustushüvitis.

11. Kindlustusvõtja kohustused

11.1. Kindlustusvõtja peab järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad õigusaktidest, kasutusjuhenditest ja kindlustuslepingust.
11.2. Kindlustusvõtja peab viivitamatult teatama kindlustusandjat kindlustusriski suurenemisest (nt kui muutuvad kindlustuslepingus või lepingu sõlmimise avalduses olevad andmed);
11.3. Kindlustusvõtja peab selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse ta sõiduki annab;
11.4. Kindlustusvõtja peab järgima autojuhi (kutselised autojuhid) tegevust reguleerivaid töö- ja puhkeaja kohta käivaid õigusakte ja Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepet (AETR kokkulepe). Nõuete rikkumisel vabaneb kindlustusandja kahju hüvitamise kohustusest.
11.5. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud:
11.5.1. võtma tarvitusele kõik võimalikud abinõud kahjude vältimiseks või vähendamiseks, mille hüvitamise kohustus vastavalt poliisile võib lasuda kindlustusandjal.
11.5.2. teatama kindlustusandjale kindlustusjuhtumist esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
11.5.3. teatama kauba vargusest (sh sõduki ja haagise, milles oli kaup), röövimisest, vandalismist, tulekahjust või muust õigusvastasest juhtumist viivitamatult politseile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
11.5.4. esitama kindlustusandjale kogu tema valduses olev teave, mis on vajalik lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, sh kõik dokumendid ja kirjavahetus kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse kohta;
11.5.5. volitama kindlustusandjat hankima kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajalikku teavet ja dokumente;
11.5.6. tõendama kindlustusjuhtumis toimumist;
11.5.7. esimesel võimalusel teavitama kindlustusandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või kahjunõudest loobumisest.
11.5.8. Viivitamatult kindlustusandjat teavitama varastatud või röövitud kauba üles leidmisest ja/või kauba omaniku või vedaja valdusesse tagasi saamisest;
11.5.9. täitma kindlustusandjalt saadud juhiseid.

12. Kindlustusrisk ja selle võimalikkuse suurenemine

12.1. Kindlustusrisk on oht, mille realiseerumise tagajärje vastu kindlustatakse.
12.2. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemiseks loetakse selliste asjaolude muutumist, mis suurendavad kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosust või tekkiva kahju suurust.
12.3. Kindlustusriski võimalikkust suurendavateks olulisteks asjaoludeks loetakse eelkõige asjaolusid, mille kohta kindlustusandja küsib kindlustusvõtjalt teavet enne kindlustuslepingu sõlmimist. Samuti on kindlustusriski võimalikkust mõjutav oluline asjaolu kindlustuslepingus sätestatud, kindlustusriski puudutava eritingimuse, lisatingimuse, ohutusnõude või muu kokkuleppe täitmata jätmine.
12.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjat teavitama, v.a juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.
12.5. Kindlustusvõtja ei tohi pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurenemist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikute poolt.
12.6. Kui Kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama.
12.7. Kui Kindlustusvõtja või Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik rikub kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeldu ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on kindlustusandjal õigus rikkumise asjaolusid arvestades vähendada kindlustushüvitist või selle maksmisest keelduda.
12.8. Kindlustusandjal on õigus kindlustusperioodi jooksul kindlustatud ese üle vaadata ning suurenenud kindlustusriski võimalikkuse korral nõuda kindlustusvõtjalt täiendavate turvameetmete rakendamist ja/või suurendada kindlustusmakset või kindlustusleping üles öelda.

13. Kindlustusandja õigused ja kohustused

13.1. Kindlustusandjal on õigus:
13.1.1. saada kindlustusvõtjalt vajalikku informatsiooni ja dokumente kindlustusjuhtumi kohta;
13.1.2. iseseisvalt määrata kindlustusvõtja nimel eksperte, advokaate ja teisi isikuid kindlustusjuhtumi asjaolude uurimiseks ja kahju kindlakstegemiseks ja vähendamiseks;
13.1.3. esineda kindlustusvõtja nimel arbitraaži- või kohtuorganites või pretensiooni esitaja ees;
13.1.4. anda korraldusi kahju suuruse vähendamiseks, teostada koos kindlustusvõtjaga juhtumi asjaolude uurimist.
13.1.5. Kui kindlustusvõtja väldib koostööd, ei täida kindlustusandja korraldusi, omab viimane õigust keelduda kahju hüvitamisest või vähendada hüvitamisele kuuluvat summat.
13.1.6. Kindlustusandjal on õigus esitada kindlustusriski vähendamise eesmärgil lisanõudeid. Lisanõuded muutuvad kindlustuslepingu osaks juhul, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustuslepingust taganemise avaldust kümne päeva jooksul pärast nõuete kättesaamist.
13.1.7. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusriski suurenemise korral sisse tegeliku kindlustusriski alusel tasutava ja poliisil märgitud kindlustusmakse vahe.
13.1.8. Juhul kui kindlustusleping sõlmitakse pikemaks perioodiks, kui üks aasta, on kindlustusandjal õigus tüüptingimusi ja/või makset muuta, kuid mitte kindlustuslepingu esimese aastase perioodi osas.
13.2. Kindlustusandja on kohustatud:
13.2.1. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist lepinguga seotud dokumente ja hoidma saladuses talle lepinguga seoses teatavaks saanud andmeid;
13.2.2. alustama pärast kindlustusvõtja kahjuteate saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist;
13.2.3. registreerima kahjuteate ning tutvustama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi ja kahju lahendamise põhimõtteid;
13.2.4. informeerima kindlustusvõtjat esimesel võimalusel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikest dokumentidest;
13.2.5. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt 14 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemisest. Kahju hüvitamise otsuse tähtaeg võib pikeneda kui asjas on algatatud politseimenetlus, kohtu- või kohtueelne menetlus vastava menetluse võtta kui sellel on mõju hüvitamisele kuuluva kahju suuruse või ulatuse kindlakstegemisel.

14. Kaebuste ja erimeelsuste lahendamine

14.1. Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada läbirääkimiste teel ning kokkuleppe mittesaavutamisel on osapooltel õigus pöörduda kohtusse.
14.2. Kui kindlustusvõtja ei ole rahul kindlustusandja tegevusega võib ta pöörduda kaebusega kindlustusandja poole saates oma rahulolematuse väljendus e-posti aadressil info@elama.ee või tavapostiga aadressil Liivalaia 45, Tallinn, vastus kaebusele saadetakse 30 päeva jooksul.
14.3. Kindlustusvõtja võib vaidluste lahendamiseks pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures asuva kindlustuslepitusorgani poole (www.eksl.ee, Mustamäe tee 46, Tallinn)
14.4. Kui lepitusmenetluses kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

15. Teadete vorm

15.1. Kõik kindlustuslepingu osaliste vahel lepingu täitmiseks vajalikud teated esitatakse kirja
15.2. likku taasesitamist võimaldavas vormis.
15.3. Kindlustusandjal on õigus salvestada kindlustuslepingu täitmisega seotud telefonikõned.

16. Andmete töötlemine ja kaitse

16.1. Kindlustusandja töötleb isikuandmeid õigusaktidega ettenähtud korras.
16.2. Kindlustusandja andmetöötluspõhimõtted asuvad www.elama.ee veebilehel.
16.3. Kindlustusandjal on õigus töödelda kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku andmeid riski hindamiseks, kindlustuslepingu ettevalmistamiseks, kindlustuslepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.
16.4. Kindlustusandjal on õigus edastada kliendiandmeid kolmandatele isikutele, keda ta enda kohustuste täitmisel kasutab (volitatud töötlejad).
16.5. Kindlustusvõtjal on õigus saada kindlustusandjalt igal ajal infot isikuandmete ja nende kasutamise eesmärgi kohta ning nõuda ebaõigete andmete parandamist, samuti nõuda kindlustusandjalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadusest ei tulene teisiti.
16.6. Kindlustusandja säilitab isikuandmeid senikaua, kui on vaja kliendiandmete töötlemise eesmärkide või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, sh arvestades lepingust tuleneva nõude aegumise tähtaega.

17. Vastuolud

17.1 Kui kindlustuslepingu dokumentides leidub vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev dokument on järgneva ees ülimuslik: eritingimused – kindlustuspoliis – lisatingimused – Autovedajate vastutuskindlustuse tingimused. Vaidluste korral lähtutakse alati eestikeelsetest Autovedajate vastutuskindlustuse tingimustest.

18. Nõuete aegumine

18.1 Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.

19. Lepingu lõppemine,  ülesütlemine ja taganemine

19.1. Kindlustusleping lõpeb:
19.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel;
19.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel;
19.1.3. kindlustuslepingust taganemisel;
19.1.4. kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkuleppel;
19.1.5. muudel õigusaktides ettenähtud alustel.
19.2. Sidevahendi vahendusel sõlmitud lepingust võib taganeda 14 päeva jooksul.
19.3. Taganemise kohta tuleb esitada avaldus. Lepingust taganemisel tagastame tasutud kindlustusmaksed.
19.4. Kohese kindlustuskaitse andmise korral ei ole kindlustusvõtjal lepingust taganemise õigust.
19.5. Pooltel on õigus tähtajatu kindlustusleping öelda korraliselt üles jooksva kindlustusperioodi lõpuks, teatades sellest ette vähemalt üks kuu.
19.6. Kui kindlustusleping on üles öeldud või sellest on taganetud, siis ei ole alates kindlustuslepingu lõppemisest kindlustuslepingu pooltel enam lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte õigused ja kohustused (sh kindlustusmakse tasumise kohustus) kehtivad kindlustuslepingu lõppemiseni.
19.7. Kui kindlustatud ese on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.